Töörõõm

Hoolimata sellest, et ma olen praegu puhkusel ning kohe peale seda lähen rasedus- ja sünnituspuhkusele ning peale seda lapsehoolduspuhkusele, tahtsin ma väga osaleda meie kollektiivi jõulupeol, mis toimus eile. Selleks, et jõuda kõikide oma lemmikinimestega juttu ajada, läksin kohale juba hommikul ning kõikide uudiste ära rääkimise kõrvale aitasin meisterdada võileivad ja suupisted, kaunistada saali, keeta kohvi ja teed ning valmistada ette aastalõpuloos.

M. Külal on palju sõpru, sest jõulukaarte saabus meile palju!
Jõulupidu tööl 001

Jõulupidu tööl 002

Jõulupidu tööl 004

Töötajaid (sh vabatahtlikke) tuli peole kokku peaaegu 30 ning pidu oli tore! Nagu kord ja kohus käis Jõuluvana, kes tegi palju nalja ja jagas kingitusi. Peale Jõuluvana külaskäiku võttis peo juhtimise oma kätesse 1 mees (kes, oli kahtlaselt sarnane Jõuluvanaga!!), kes laulis, tantsis ja pani kõik teised ka laulma ja tantsima. Sedasi sai peale suurt söömaaega meelde tuletatud kõik sellised toredad ringmängud nagu “Lapatuu”, “Kui Sul tuju hea..”, “Me lähme rukkist lõikama” jne. Julgemad laulsid karaoket ning Saksa vabatahtlikud esitasid meile kõik Saksa jõululaulud ja meie üürgasime kaasa, aru saamata ühestki sõnast. (ok, teised võisid aru ka saada, aga mina mitte :D)

Toimus ka aastalõpuloos, milles mina küll midagi ei võitnud, mis aga iseenesest pole üllatus, sest mul sellistes asjades pole kunagi vedanud. Hea meel oli selle üle, et sõber võitis peavõidu ja saab uuel aastal spaasse puhkama minna!

Meie armsal füsioterapeudil oli ka eile viimane tööpäev. Tegi teine sellise kardinaalse muutuse, et otsis korteri ja töö hoopis teise Eesti otsa ja kolib ära. Üheti on see nii tore, et inimesed astuvad neid raskeid samme ja võtavad midagi ette, kui ei tunne enam elust ja tööst rõõmu ega rahuldust, mitte ei virise telksi ees, et kõik on nõmedad. Teisalt aga nii kurb, et jälle üks tore inimene kaugemale kolib. Peo lõppedes käisime temaga läbi kõik majad, et hüvasti jätta ja kommi jagada, kuid enamik elanikke olid pühadeks koju sõitnud ja Küla oli üsna tühi.

Valdav emotsioon oli muidugi: kurbus.

Nii kahju oli ära tulla! Ja kallistada-kallistada-kallistada! samas tean, et nii kui mõni tähtsam sündmus tuleb, lähen jälle. Nt kui minu lemmik-vabatahtlik tagasi oma kodumaale sõidab, tahan kindlasti osa saada tema ärasaatmispeost.

Mina ja Marcel MK Laulupeol. Marcel on meil olnud peaaegu aasta ja sellist tublidust minu silmad pole enne näinud, nii töö kui keeleõppe osas. Ma ja marcel - Copy

Meie kohvik-töötoa avamine:
kristeliga taevaskojas, dorise lõpp 028

kristeliga taevaskojas, dorise lõpp 036

kristeliga taevaskojas, dorise lõpp 009

Mina sõbraga M.Küla sünnipäeval, mis puhtjuhuslikult ühtis ka minu sünnipäevaga:)
Maarja Küla sünnipäev 102

Viimane pilt jõuludest ja nüüd on need tõesti lõppenud. Jõulud Märdi talus:
rometi jõulupidu ja jõulud märdil 119

Hoolimata toredast jõuluajast tabas mind 1 hommik kell pool 7 tohutu paranoia ja äng kooli pärast. Tundub, et kõigi nende muude toredate asjade tõttu olen oma kohustused tundengina täielikult nurka visanud ja pean nüüd kiiremas korras nendega tegelema hakkama, et mitte puhta rumalaks jääda! Ja nüüd saabki nii, et kohe kui selle postituse olen üles laadinud, asun tegema õpimappi sotsiaalsest teatrist! Aamen!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s