Tere, ilus 2014

Ardi läks küla peale appi ja mina lubasin hea lapse kombel kodus paar tundi õppida. Tahaks õppida, aga samas tahaks ka ikka sellele möödunud aastale tagasi vaadata ja mingi väikese kokkuvõtte teha. Kasvõi selleks, et järgmisel aastal huvitav lugeda oleks 🙂

Minu jaoks jagunes see aasta suures plaanis kaheks: esimene poolaasta oli töö ja teine poolaasta pere. Muidugi olid need asjad tegelikult aasta läbi segamini, aga ma nii hästi mäletan, kuidas ma jaanuaris läksin õhtuti magama ja tundsin niiii suurt tänutunnet, et mul on nii tore töö nii toredas kohas koos nii toredate inimestega. Ja mul on nii suur rõõm, et see tunne ei kadunud kunagi ära vaid jäi kuni puhkusele minekuni minuga. Samas suve lõpu poole kui saime teada, et meie väikesesse perre lisandub väikene inimene, siis muutus see pere-tunne ikka domineerivamaks ja töö-mõtted jäid rohkem tahaplaanile.

Aasta tunne: Mul on tunne, et neid oli kaks. Kindlasti sel aastal tundsin ma ääretult palju tänutunnet! ja seda õige mitmetel põhjustel. Seda suuresti nii töö, koolituste ja inimeste tõttu. Ma olen nii õnnelik, et mul on nii palju vedanud, et mind on nii palju usaldatud ja minusse on usutud.

Teine aasta tunne on: sürr. Sest ma lihtsalt paremini ei oska kirjeldada seda tunnet, kui Sa tead, et Sinu sees elab väike inimene, aga seda ei saa veel kuidagi silmaga näha või käega tunda. Nüüd, kui mu kõht on juba tohutu ja ma tunnen pojakese liigutusi, on see olemine kuidagi palju hoomatavam ja mõistad, et seal on väike inimene.. aga alguses.. see, et Sa enda peas seda tead, aga kuidagi aru ei saa.. see mumst on nii sürr tunne!

Aasta õppetund: Alati, kui ma kuskil räägin pikemalt oma tööst, siis minult küsitakse, et mida on erivajadustega inimestega töötamine mulle õpetanud? Ja tõde on see, et tegelikult ongi nemad mulle õpetanud palju rohkem kui mina neile eales suudaksin. Ja põhiliselt siirust! Sest nemad ei oska olla sellised nagu meie, külmad, kalgid või kahepalgelised. Kui päike on väljas siis ju ongi kõik hästi! Kui tunned, et tehakse ülekohut, siis nii ongi. Kui on teepaus, siis juuakse teed, mitte ei mõelda homse-ülehomse-üleüle homse peale.

Teisalt on see töö tekitanud ka minus väga palju frustratsiooni. See, et mõned inimesed ei hinda üldse seda, mis neile antud on – käed-jalad-mõistus, et nad ei tee enda eluga mitte midagi asjalikku, samas, kui teistele pole iial antudki võimalust kõike seda kogeda. Praeguseks see mind enam nii väga ei häiri, sest igalühel on oma lahing võidelda, aga alguses häiris küll, kui kuskil üritusel mõni maani täis konn kellegagi hüppama hakkas vms. Siis oleks tahtnud küll küsida, et mis sul viga on??

Aasta koht: Aasta koht minu jaoks ongi M.Küla, 1kõik, kas tehes tööd või peale seda töökaaslastega võrkpalli möngida. Ma olen seal veetnud lihtsalt nii palju õnnelikke hetki!

Aasta kogemus: Oli Viljandis, kus toimus tsirkuseteraapialaager. See oli niii lahe kogemus. See aasta oli üldse selliste lahedate kohtade poolest väga rikas. Lisaks tsirkuseteraapiale oli mul võimalik õppida kunstiteraapiat, tutvuda kahe erineva vangla, kahe erineva varjupaiga, erikoolide ning psühhiaatriahaigla töökorraldusega :). Peale seda, kui käisin psühhiaatriahaiglas, ütles 1 tuttav mulle, et appi, mida Sa vead oma last juba eos sellistesse õudsatesse kohtadesse. Aga mu jaoks ei ole need õudsad kohad, vaid see on elu. Elu, mis toimub meie ümber ja mina ei taha oma silmi reaalsuse ees kinni suruda ja mitte näha. Mitte näha probleeme ja inimesi nende probleemidega. Mina tahan näha ja tahan aidata! Ja selles vaimus tahan ma ka kasvatada enda last, mitte suruda teda kuskile roosamanna maailma ega varjata joodikute või skisofreenikute olemasolu. Ma tahan, et ta oleks teadlik ja tolereeriv teiste inimeste suhtes.

Meelde tuli veel 1 väga oluline kogemus. Nimelt avanes mul oktoobris 2013 võimalus seista päris Ülikoolis päris tudengite ees ning jagada nendega enda teadmisi ja kogemusi. See oli ühest küljest nii hirmus, aga teisest küljest niii põnev ja väärtuslik kogemus. Ja vist võib öelda, et läks hästi. 🙂

Aasta kontsert: Augustis käisime Robbie Williamsi kontserdil, mis kindlasti oli elamus omaette. Ei saa öelda, et ma tema andunud fänn oleks, aga see feeling siiski oli suurepärane. Samuti meenub mulle hoopis väksem kontsert Intsikurmus, kui oli Jaan Tätte, Liisi Koikson, Orelipoiss jt. Meil oli tekike maas ja õhtu oli ilus!

Aasta raamat: Pani kohe mõtlema.. Meenud Torey Haydeni “Tiigri tütar”, mis räägib ühe eripedagoogi püüdlustest aidata vanemate poolt hooletusse jäetud last. Raamat meeldis mulle suuresti selle pärast, et see on kirjutatud väga ausalt ja esineb ka tagasilööke ja pettumusi, mitte nii, et keegi ei ravi kedagi sõrmenipsu abil terveks.

Väga puudutas mind ka selline raamat nagu “Sinihabeme pruudid”, mis on Naiste Varjupaiga poolt välja antud ning seal ongi lood nendest naistest, kes Varjupaika on sattunud. See raamat on nii valus, ehe ja tõetruu ja paneb rohkem mõistma. Muidu ju ikka kipume hukka mõistma, et ah ise on loll, miks ta ei muuda oma elu jne, aga neid lugusid lugedes saab aimu, miks on see muudatuste ellu viimine nii raske ja mis takistab.

Aasta teatrielamus: Teatri poolest oli väga hea aasta.. Rakveres käisime alati kursakatega teatris ja niisama kodus ka. Minu kindel lemmik oli “Vihmamees” ja ma siiamaani tahaks kohe ohkida, kui ma selle tüki peale mõtlen :)) See raamat räägib kahest vennast, kellest 1 on autist ning kuidas nad siis läbi raskuste 1teist tundma õpivad. Mind absoluutselt vapustas, kui hästi suudab inimene autisti mängida.. see juba mumst vääriks eraldi auhinda, aga sisu oli ka lihtsalt väga hea ja mõtlema panev.

Aasta film: Kohe ei tule pähegi.. ehk siis midagi väga head ei olnud? Sarjadest avastasime Big Bang Theory, mida lõpmatuseni vaadata võime. Filmidest meenub “Kertu”, mis mulle täitsa meeldis, aga see lõpp siiski minu jaoks.. see, et paandunud joodik raseda naisega päikeseloojangusse sõidab ja kõik on sõrmenipsuga tore ja ilus.. i dont buy that. No ei tekita minus usaldust sellised lõpud.

Aasta inimene: Ardi.

Aasta stabiilsus: Kooliga on küll kõik nagu jooksnud hästi.

Aasta pettumus: See, et meil ikka veel ei ole seda päris oma kodu, teeb meele mõruks! Püüan kogu hingest olla seda usku, et juu siis veel ei ole seda päris õiget kohta tulnud, aga no ikka juba tahaks ju! Aga kuna see on ka juba nõnda pikk saaga olnud, siis väärib omaette postitust.

Aasta kordaminek: Kõik tööga seonduva loen kordaläinuks! Peale igapäevatöö oli mul veel au osaleda ühes rehabilitatsiooniprogrammis, mille raames tutvusin veel toredate spetsialistidega ja programmi tulemused mumst olid väga head. Aa ja selle kõige käigus avastasin, et mulle väga meeldib ja sobib meeskonnatöö – mulle meeldib arutleda teistega ja leida koos parimaid võmalusi ja ideid.

Aasta muutus: Tervislikud eluviisid. Miitte, et ma varem oleks väga ebatervislik olnud, aga eelmisel aastal tegin rohkem trenni, suvel käisin korralikult jooksmas ja võrkpalli mängimas (L)(L)(L) ning panin rohkem rõhku kvaliteetsele toidule. Rasedusest teada saades panin veel rohkem rõhku toidule ega pole teinud suitsu või joonud alkoholi ning nüüdseks mitu kuud juba ei pese pead šampooniga ja kehale poekreeme ei määri. Aga see on ka juba sedavõrd pikk jutt, et väärib omaette postitust!

Aasta hetk: Oli huvitaval kombel Tallinnas. Linnas oli lõbustuspark ja ma palusin Ardit, et lähme vaaterattaga sõitma, sest ma pole seda teinud terve igaviku. Ja mul oli jäätisetuutu ja me läksime.. ja see oli niiii õudne ja tore üheaegselt ja ma kilkasin ja Ardi naeris. Hästi ilus hetk oli!

Aasta armastus: Peale Ardi ja kõhubeebi lisandus meiega ju sel aastal ka veel Liisu! Keda me tõepoolest jäägitult armastame ja kelle puhul ma tihti kahtlustan, et tegemist ei ole ikka päris kassiga, vaid kassinahka kehastunud inimesega.. Sest ta on niiiiiii armas, tark ja kaval ja nii armas ja kallis ja soe ja hea 🙂

Väga kurb on see, et kuna mu arvuti läks katki, pole mul näidata pilte. Internetist leidsin kaks toredat pilti, millest minu oma jääb küll aastasse 2012, aga las ta siis olla:)

kristeliga taevaskojas, dorise lõpp 500

Martti Norras 009

Järgmiseks aastaks lubadusi ma eriti ei oska anda, sest see maailm saab olema hoopis uut ja midagi sellist, millest ma veel suurt midagi ei tea. Aga ma arvan, et ma püüan:

1. Anda endast parim, et olla hea ema.
2. Hea ema olemise kõrvalt tahan olla ka hea naine ja sõber Ardile.
3. Oleks hästi tore, kui suudaksin kooli ära lõpetada. Tugistruktuur on mul ju olemas ning kõik sõltub vaid minust endast.
4. Teha trenni. Sh hästi palju lapsevankriga jalutada.
5. Käia vähemalt ühel koolitusel! Sest see on mu jaoks niii oluline. Ja omal käel võiks ka ikka lugeda ja täiendada ennast.

Sedasi peaks aitama küll. Ja minu järgmise aasta moto on:
1014244_10151891789171234_638931833_n

Advertisements

2 thoughts on “Tere, ilus 2014

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s