Kõige uuem sõber: Aardla Ats

Minul ja Ardil on peale muude ühiste asjade veel üks oluline armastus: kassid! Me mõlemad lihtsalt arrmmastame kasse! Tegelikult kõiki teisi loomi ka.. koeri, jäneseid, lehmi jmt. Aga kassid on kohe kuidagi eriti südamelähedased. Peale enda Liisukese armastame ka kõiki teisi: suuri, väikeseid, kartlike, ülbeid, triibulisi ja ühevärvilisi, terveid ja haigeid.. 1kõik, missugune, ikka alati mõnda kiisut vaadates mu süda sulab ja ma tahaks neid kõiki lõpmatuseni oma kaisus hoida.

Ja peale seda, kui olime Liisu olemasoluga ära harjunud, tundus hirmus tore, kui neid Liisusid oleks kodus lausa kaks! Teist kassi päriselt me aga hetkel ei julge võtta, sest kui sünnib ka laps, kes siis teab, kuidas kogu see kaader siin omavahel läbi hakkab saama. Aga kui päriseks võtta ei saa, siis tundus kõige asjalikum mõte olevat võtta mõni tiizu endale natukseseks! Nii jõudsimegi geniaalse lahenduseni: pakkuda hoiukodu!

Seda mõtet toetasid mitmed asjaolud, esiteks on meil kodus palju ruumi, kus kassid saavad joosta ja mängida, teiseks olen mina ju ametlikult dekreedis ja aega neid siin karjatada ka. Kirjutasin oma soovist siis Turvakodusse, aga polnud see asi ühti nii lihtne, sest leiti, et Otepää pole strateegiliselt heas asukohas hoiukodu pakkumiseks. Probleem nimelt selles, et kui inimene tahab endale kassi võtta siis ta tahab teda enne näha. Ja kui kass, keda tahetakse endale võtta, asub Otepääl, siis pigem jäetakse ta võtmata kui tullakse vaatama ..( nii nad räägivad, kuigi Tartu-Otepää on ju kiviga visata). Lohutuseks aga lubati mulle teada anda kui peaks tekkima mõni kriisiolukord ning hädasti on vaja kiisuke kuskile paigutada.

Nõnda siis jängi seda ootama ja ootasin oma kuu küll.. ja siis võeti minuga ühendust ja küsiti, kas oleksin nõus võtma endale koju ühe suuuuuuuure isase kassi, kes on Aardla tänaval hulkunud juba umbes kuu. Muidugi olin ma nõus! Ja nii elevil 🙂 Kassi kohta ei teadnud ma muud, kui et ta kaalub ligi 8 kilo ja on isane. Samuti tehti talle enne minu juurde tulekut kõikvõimalikud protseduurid loomakliinikus.

Eelmisel neljapäeval sõitsimegi Atsile järele! Ja no tegelikult seda suurust pole kuidagi võimalik endale ette kujutada enne kui pole seda reaalselt näinud, Atsike nuttis meil autos nii haledasti ja tegelikult sinna transport-puuri mahtus ta ka vaevu-vaevu ära. Vaatamata oma suurusele ja tänavaelust kriimulisele ninale on tegemist äärmiselt toreda loomaga.

Kui meie Liisu on ülbe, kõnnib laua peal, hüppab mööda riiuleid ja teeb kõiksugu muid pättusi, siis Atsike on talle täielik vastand. Eks ta veel kardab ja võõristab ka, aga siiski on ta äärmiselt korralik: magab ainult ühe tooli peal või põrandal, ei roni mööda kardinaid, ei lähe laua peale ja käitub üleüldse viksilt ja viisakalt. Samas pole kuidagi metsik, tahab pai ja hõõrub mööda jalgu ja on muidu igati armastusväärne (L)(L)! Panen mõned pildid ka, aga siiski on tema tõelisest suurusest pildilt raske aimu saada. Ja lisaks sellele, et tema eest hoolitseda, peame natuke ka tema kaalu alandama.
IMG_7200

IMG_7201

IMG_7215

Lisaks sellele käisime täna Ardiga ilusa ilma puhul matkal. Oli niiii mõnus ja kui elu just ei sunni, siis sellise ilmaga ekraane passida on ikka puhas patt.
IMG_7162

IMG_7166

IMG_7171

IMG_7178

IMG_7186

IMG_7187
IMG_7185
IMG_7181

IMG_7177

Ja lõpetuseks:
IMG_7183

Advertisements

2 thoughts on “Kõige uuem sõber: Aardla Ats

    • Nii on küll. Ma arvan, et väga paljudest hoiukodudest saavadki päriskodud! Ja ilmselt juhul, kui Atsile uut ja toredat kodu ei leita, siis varjupaika tagasi me teda ka viia ei suuda 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s