Valentinipäev

Üksinduses, haige olles, segaduses — ainuüksi teadmine sõprusest aitab vastu pidada, isegi siis, kui sõber on jõuetu aitama. Piisab sellest, et nad olemas on. Sõprust ei vähenda aeg ega kaugus, ei vangistus ega sõda, ei kannatused ega vaikus. Just neil hetkil kinnitab sõprus tugevamini juuri. Just neist hetkist puhkeb ta õide.– P.Brown

Tegelikult ma ise sellest päevast suuremat ei oodanudki.. sest nagu ma oma eelmises postituses manisin, painas mind tohutu väsimus ja natuke ka tüdimus. Ja ise ma selleks päevaks mingeid ettevalmistusi ei teinud, sest jaksu ei olnud. Plaanisin küll kodu ära koristada ja süüa teha Ardile, aga seda teen ma alati kui ta üle nädala koju tuleb 🙂

Tegelikult osutus eilne päev hoopis toredamaks kui ma oodata oleksin osanud, sest mind pidasid meelest mitmed kallid inimesed ja tõid meie koju kevade 🙂 See tass võib pildilt tunduda tavalise kohvitassi suurusega, aga tegelikult on see hästi suur. Ja nii ilus ja värske. 

Lisaks sain endale kingiks imeilusa karbi, kus sees hoida õmblustarbeid, ning ka postkast rõõmustas mind mitme imeilusa kaardiga (L)(L)

Samuti tundub, et Armin on juba eos suutnud endale mitmeid sõpru soetada, sest erinevad onud-tädid ei unustanud kaunil päeval ka teda ära 🙂

Lisaks sellele otsustasime Merksiga teha peikadele ilusa õhtusöögi (kuigi olin varemalt Ardiga kokku leppind, et lähme õue sööma). Valmistasime neile lõhet riisi ja köögiviljadega ning tegime kõrvale mitmeid erinevaid salateid ja kooki ikka ka 🙂 Poisid paistsid päris rõõmsad ning meie lisasime sätitud lauale nende toodud lilled Samuti rõõmutas Ardi mind teatri piletitega, mille üle mul oli niii hea meel. Küünlad on pildilt puudu, sest Liisu tahab oma vurre leegi sisse toppida 🙂

Õhtu edenedes lasime teistel end meie sulgedega ehtida

Ja mängisime nagu ikka: lauamänge!! (L)(L)

Tegu oli äärmiselt toreda päeva ja õhtuga, mis tuletas meelde, kui palju mul on vedanud, et minu ümber on sellised imelised inimesed, kes hoiavad nii mind kui ka minu last. Aitäh!

Tahan olla truu, sest on neid, kes mind usaldavad, tahan olla rikkumata, sest on neid, kes hoolivad, tahan olla tugev, sest on palju, mille nimel kannatada, tahan olla vapper, sest on palju, mida peab julgema teha. Tahan olla sõber kõigile- ka vaenlastele ja üksildastele, tahan anda ja unustada, et andsin midagi, tahan olla alandlik, sest tean, kui nõrk ma olen, tahan vaadata üles ja naerda ja armastada ja tõusta kõrgemale.-H.A.Walter

Täna on aga meie kodu koduks kahele hästi toredale Saksa noormehele. Kuna nad on essat korda elus Otepääl, teeme neile pisut ekskursiooni ning usutavasti tuleb taas tore õhtu 🙂