9 päeva perekonnana

Väike inimene magab enda hällis välja teenitud und ning minul tuli tuhin üle hulga aja kirjutada.

Üheksa päeva jooksul emana olen ma õppind õige mitmeid uusi trikke. Õppetunde on olnud üsna mitmeid, sh näiteks kuidas kakaplekke riietelt välja saada. Enne aga kui saan kirjutada väikesest inimesest pean hoopis kirjutama oma mehest. Ardist.

Peale ligi 8 aastat elamist ei oleks ma iial uskunud, et ta jätkuvalt suudab mind nii palju üllatada, nii palju rõõmustada. Ei teagi kas uhkusega (et mul nõnda tubli kaaslane on) või häbiga (et mina ise nõnda laisk olen) saan tunnistada, et selle 9 Armini elupäeva jooksul pole ma vahetanud ainumastki mähet. v.a 1 kord, mil Ardi lihtsalt õpetas mind, kuidas seda tehakse. Ülejäänud korrad teeb tema kõik ise. See sai alguse haiglast, mil mina ise olin suht võimetu midagi tegema ja nii jäigi. Et mina annan süüa ja ülejäänud asjad teeb kõik tema – puhastab silmad, naba, vahetab mähkmed,riietab jne.

Muidugi, meile ei tulnud laps ootamatult. Oli teine nii planeeritud ja nii oodatud ja ma ei arvanudki, et Ardi temaga tegeleda ei viitsi. Aga selline tublidus, selline hoolitsemine ja armastus.. see on lihtsalt nii fantastiline. Öösiti on ta iga krõbina peale üleval, kohe valmis püsti hüppama ja aitama. Selline muutus toimus mehes, kes varem armastas magamist üle kõige. Kelle jaoks vabal päeval kell 11 ärkamine oli veel vara ärgatud. Täiesti tavaline mees, kes varem jalgpalli vaadates ei kuulnud ööd ega mütsi, mida temaga räägiti, hüppab nüüd keset mängu püsti, sest lapse kakane peps on vaja puhtaks pesta!

Kõige juures ta tahab olla, kuulata ja osa saada. Seda panin juba haiglas tähele, et lastearsti juttu kuulati huviga, küsiti küsimusi ja jäeti tarkuseterad meelde. Eile käis meil kodus perearst ja ka selle juures oli isa nii tähtis ja puhevil ja osavõtlik. Missugune rõõm. Lisaks lapsega tegelemisele saavad kodus puhtaks iseenesest kõik nõud ja põrandad. Märkamatult. Mees tuletab mulle meelde, et vaja on täita beebiraamatut, enne kui midagi meelest läheb. Tema tuletab meelde, et kohalikust ajalehest on kindla peale tarvis välja lõigata meie poja sünnikuulutus ja ära raamida .. :´)

Nutuklomp tuleb kurku, et järgmisel nädalal läheb Ardi tööle ja ma pole üldse kindel, kuidas ma üksi hakkama saan. Õnneks!!!!! ei ole ta enam nädalate kaupa ära nagu vanasti, vaid tuleb igal õhtul koju. Oma naise.ja.lapse.juurde.

Eile Ardi küsis mult tõsimeeli, et miks ma juba kuskile ei lähe. Et tunniks juba vabalt võiksin minna õue jalutama või kellelegi külla. et tema saab ja tahab pojaga omaette olla.:´)

9 päeva perekonnana on olnud täiesti imeline aeg. Armin oma olemasoluga on teinud meie suhte täiuslikuks – Imelise mehega koos hoolitseda väikese inimese eest. Jagada vastutust ja kohustusi ja hoolitseda teineteise eest. Kirjeldamatu!

Süda!