Õppimisest |

Minu bakatöö pole mitte kaugeltki seal maal, kus ta selle aja peale võiks juba olla. Samuti on väike poja alles napilt kuu aega vana ja mida mina teen? Mina kasutan tema uneaega mitte bakatöö tegemiseks (nagu võiks ja peaks) vaid hoopis sihin juba ikka kõrgemale ja uurin magistriõppe võimalusi Tartu ja Tallinna ülikoolides.

Tuleb vist aga kurbusega tõdeda, et see projekt peab jääma ootama uut sügist või suurt lotovõitu, et Ardi saaks töölt ära tulla ja lapsega kodus olla sel ajal, mil mina Tallinna vahet sõidan. Iseenesest on see ilmselt hoopis hea, et see projekt hetkel ootele peab jääma, sest peale napilt 20 aastat järjestikust õppimist võiks vahelduseks vaadata ju maailma ka hoopis teise pilguga? Samas peale napilt 20 aastat järjestikust õppimist tundub selle ahelda katkestamine nii raske? ja elu ilma koolita tundub nii tühi? Vähemalt praegu, taamalt vaadates tundub see nii, võibolla mõne aja pärast seda elu elades, kus pole tähtaeg-tähtaja kukil, hakkab see mulle hoopistükis meeldima?

Igastahes kindel on see, et kui minu haridustee peaks hetkel Tallinna Ülikooli lõpetamisega hetkeks katkema, siis jäävad mulle siiski alles koolitusvõimalused 🙂 Õnnnneks minu töökaaslased hoiavad mind järjepidevalt kursis sellega, kus-kuna missugused koolitused ja infopäevad toimuvad.

Eelmisel nädalavahetusel tuli linnast maale ennast Arminile tutvustama ka tema teine onu – minu vend. Külalised ajavad pojale aga a-la-ti une peale:))