Kui keeruline on siis inimesel mõista, et me tuleme ühest samast kohast?

Viimasel ajal näen ma absoluutselt igal ööl unes, et minu lõputööga on midagi totaalselt nihu. Näiteks 1 ööse nägin, et saatsin enda töö juhendajale ära, (mida ma ka päriselt tegin) kuid kõik töös olevad laused olid poolikud! Ja ma ei saanud üldse aru, kuhu teised pooled jäid! Siis 1 öö nägin, et mul keelati töö pealkirja muuta. Mul on vaja seda natuke pikemaks teha ja see keelati ära. Öeldi, et lühemaks võib, aga pikemaks mitte ja mul oli täielik error, et kuidas ja mis siis saab! Oeh.. Hoolimata aga nendest tobenaljakatest unenägudest lähen ma igal õhtul magama õnnelikuna. Õnnelikuna varbaotsest juuste otsteni! Ja siis õhtuti voodis pikutades, kui mehed juba magavad, tunnen ma ehedet õnne- ja tänutunnet. Tänutunnet, et minust paremal magab mees, kes täidab minu elus nii mitmeid rolle. Sest lisaks sellele, et ta on mu elukaaslane, on ta minu jaoks veel kokk, keevitaja, ehitaja, tehnik, psühholoog, koristaja, lapsehoidja, torumees, transporttööline, autojuht, nõustaja ja parim sõber. Tunduks justkui liiga palju ühele inimesele.. aga seda kõike ja rohkemgi veel ta minu jaoks on. Ja siis ma olen tänulik, et minust vasakul, oma armsas hällis, magab napilt kahe kuune inimene, kes armastab meid tingimusteta! Kes armastab meid täpselt sellistena nagu me oleme ja kelle jaoks ei loe, kas me oleme paksud, peenikesed, haritud või mitte. Tema jaoks oleme me terve maailm ja ainuke, mida ta meil ootab, on see, et me teda armastaks! Mida me ka lõputult teeme!Iga päev tahan ma olla parim lapsevanem, kes ma olla suudan.

Sel nädalavahetusel sain ma aru, et ühti pole kasu sellest, kui ma seda tänutunnet niisama õhtuti üksi olles tunnen ja sellele mõtlen, sest tegelikult on inimesed need, kellele ma nii lõputult tänulik pean olema. Sel laupäeval tutvus pea 93 aastane Hilja-Elviira enda tütre-tütre poja-pojaga. Jah, viis põlvkonda inimesi, kellest noorimal elukogemust pea kaks kuud ning vanimal pea 93 aastat. Kuidas saan mina üldse ette kujutada või püüda aru saada, mismoodi näeb maailma inimene, kes on seda näinud juba ligi 93 aastat?
IMG_7898
Jah, Armin enda isa, vanaema, vanavanaema ning vanavanavanaemaga! Viis põlvkonda inimesi, kellest igal isemoodi vaated elule, omad rõõmud ja mured kanda. Kindel on aga see, et nende teod ja otsused on mõjutanud meie elu suurimal määral, sest ilma selle 92 aastat vana naise langetatud otsusteta, ei elaks mina praegu seda elu, milles tunnen ma end üdini õnnelikuna!
IMG_7886

Lisaks sellele käis pühapäeval meil külas minu vanaema. Mitte küll bioloogiline, kuid siiski seda rolli on ta minu jaoks terve minu elu täitnud rohkem kui keegi teine.
IMG_7949
Armin kohe nautis vanaemade süles olemist! Küllap tema juba teab, et see elukogemus, mis neil inimestel on, on hindamatu ja küllap ta juba püüab nende õppetunde endasse ahmida!

Sellistest imelistest inimestest saavad alguse väikeste inimeste suured teod:
IMG_7954
IMG_7947

Reedel käis meil külas ka Ardi tädi, Armini vanatädi (mulle kohe meeldib inimesi sedasi tituleerida, eriti kui nad sellist “vanatädi” mõõtu pealt vaadates kuidagi välja ei anna) ning me oleme jõudnud järeldusele, et Armini lemmik-inimesed on – tatatataaaa- punapead! Sest need kohe sunnivad end vaatama ja ajavad naerma 🙂
IMG_7873
Oma lõputöös (ei saa üle ega ümber) käsitlesin ma pikalt ka Maslow motivatsiooniteooriat. Maslow püramiidi kolmas tasand on armastuse, kiindumuse ja kuuluvuse tasand ning Maslow väidab, et industrialiseerumise käigus on inimesed liiga liikuvad ning tahetakse olla “juurteta”. Vanasti hinnati rohkem kogukondades elamist, kuid nüüd tahab igaüks “ise” olla, puuduvad sügavamad suhted perekonna, naabrite ja töökaaslastega. Maslow leiab, et inimesed on maha surunud oma vajadused liikuda karjas, kuuluda. Vajaduse rahuldamata jätmine aga ei lase liikuda järgmisele tasandile ning lisaks sellele tekitab rahuldamata jäetud vajadus ängi, üksindustunnet ning õnnetu olemist.

Ma lubasin Arminile, et mina tutvustan talle tema juuri ning räägin talle nendest inimestest nii palju kui ma vähegi tean. Ma tahan, et ta teaks, missugune nägi elu välja siis, kui tema vanavanaema alles laps oli. Ma tahan, et ta teaks missuguseid mänge nad mängisid ja kuidas karjas käidi. Ma tahan, et ta õpiks hindama kõiki neid mugavusi, mis meil praegu on ja ta teaks, et alati pole neid olnud! Ma tahan, et ta teaks, kuidas vanavanaisa oma pruudile kosja läks ning mismoodi nende pulmad peeti! Ma tahan, et ta teaks, missugune nägi elu välja veel ammu enne tema sündi. Ja ma tahan, et ta teaks, et kõige hea eest, mis meie elus on, peame me tänulikud olema just nendele inimestele, sest tänu nende inimeste täidetud unistuste, vastupidavuse, jõu ja julguse tõttu saame meie praegu elada seda ilusat ja muretut elu!

Zen munk mediteerib oma verandal kaugel mägedes ja järsku kuuleb tagahoovist sõimu ja sõnelust. Oma suureks üllatuseks näeb ta, et aias kasvavad kõrvitsad on omavahel kaklema läinud ja toimub korralik mürgel. Munk istub kõrvitsate juurde, rahustab nad maha ning palub kõrvitsatel rahulikult hingata. Sisse ja välja. Olukord rahuneb ja mungal õnnestub kõrvitsad isegi mediteerima õpetada. Nähes paari päeva pärast, et tagahoov on täiesti harmooniline ja kõik saavad omavahel läbi, palub munk kõrvitsatel uurida oma pealage. Kõik kõrvitsad avastavad väedi oma pealael ning otsides kuhu see viib leiavad nad end kõik ninapidi koos. Milline avastus, nad on omavahel ühendatud, nad on ühe ja sama taime erinevad viljad. Milliseks arulageduseks saab kaklemine nüüd sellise teadmisega? Kui keeruline on siis inimesel mõista, et me tuleme ühest samast kohast.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s