Sellel nädalal on olnud tavapärasest rohkem toimetusi ja tegemisi, alustades kolmapäevasest kaitsmisest ning lõpetades homse SEB Rattaralliga. Eile käisin Tartus, kus Arminile tehti puusade UH. Protseduur ise võttis aega maksimaalselt 5 minutit, kuid oli lapse jaoks äärmiselt ebameeldiv – karjus teine nagu ratta peal. Õnneks oli tema puusadega kõik okei ja täpselt nii nagu tema vanusel lapsel olema peab.

Temaga seal haiglas olles tulid mulle meelde ebameeldivad mälestused ajast, mil ma ise seal haiglas viibisin. Muidugi, haigla ise oli kuidagi palju “vanemaks” ja väiksemaks jäänud:) Minu jaoks oli haiglas olemine nii raske ja ma mäletan selgelt, kuidas ma õhtuti 4 korruse palatist linnatulesid vaatasin ja nutsin ja ei tahtnud mitte midagi muud siin ilmas kui ainult koju. Hommikuste kraadimiste ajal soojendasin alati kraadiklaasi, et see näitaks norm temperatuuri, mitte alajahtumist ja ma ei julgenud kunagi öelda, et mul kuskilt valutab ning haiglatoidu peitsin koolikotti, et see koju koerale viia ning arstidele näidata, et ma ikka sõin, et olen tervem ja saan rutem haiglast välja. Huh, ebameeldivad mälestused.

Tänane päev oli aga hoopis rõõmsam. Täna toimus Küla laulupidu ja ma olin juba aasta aega teadnud, et ma tahan sinna minna 😛 Eelmisel aastal viisin ma ise seda läbi ning siis oli see minu jaoks kõike muud kui tore pidu, mida nautida. Siis olin ma nii nii närvis ja tegelesin peo nautimise asemel sõnade meeles hoidmisega 🙂 Täna oli aga nii väga hea seal olla! Nägin peaaegu kõiki oma maailmaarmsamaid töökaaslasi ning elanikke. Esines väga palju häid tantsu-ja laulugruppe ja oli igati meeleolukas päev. Arminile paistis ka melu meeldivat, jälgis tantsijaid ja lauljaid issi sülest ning naeratas kõikidele nunnutajatele oma ilusat hambutut naeratust 🙂

Muidugi müüdi ka Külas valmistatud käsitöötooteid ning kuna meie peres leidis eile aset selline tore sündmus nagu kihlumine (mille üle mul oli jälle pisarateni hea meel), siis sain sealt kohe kingiks ühe toreda puust käsitsi valmistatud lauamängu, mida noored saavad pimedatel sügisõhtutel mängida! 🙂

Minu kallid:

Peale Laulupidu käisime veel Palojärve ääres jalutamas ja aeg ajalt olen ma küll täielikus hämmingus, missugused inimesed küll olla võivad. Palojärve ääres on väga mitu RMK lõkkekohta, kus on olemas telkimisplatsid, lõkkekohad, grillid, prügikastid ning lõkke tegemise tarbeks ka puud. Kuidas siis on võimalik, et keegi tuleb selle peale, et põlema panna kiik? Jah, selline suur “ülevõlli” kiik? Missugune inimene ja miks tuleb mõtte peale sinna peale teha lõke, kui absoluutselt kõik tingimused meeldivaks telkimiseks ja ajaveetmiseks on riigi poolt loodud? Palun öelge, missugused inimesed või MIKS nad seda teevad?

Homme aga toimub SEB 33 Rattaralli, kus minu enda isiklik vend sõidab 133 km distantsi ning kuna see läheb läbi meie õue alt, siis läheme ka raja äärde juua viima ja kaasa elama 🙂