Häda ja viletsus

Vaatamata dramaatilisele pealkirjale on tegelikult kõik täitsa ok. Puudu on ainult üks inimene – Ardi! Täitsa imelik ikka, kuidas inimene on oma harjumuste ohver. Kaks aastat tagasi kui ma Norras töötasin, nägime me üksteist u 3 nädala tagant. Ja saime hakkama. Vähem kui aasta tagasi töötas Ardi kogu aeg kodust eemal – Rakveres, Tallinnas, Pärnus, tulles reedel ja lahkudes esmaspäeval. Ja me saime hakkama. Puhas õnn, et alates veebruari algusest on ta igal õhtul saanud koju tulla, aga ma olen sellega nii paganama harjunud, et ta kogu aeg meie juures on ja nii imelik on kohe olla, et teda ei ole. Ta läks täna Pärnusse ja tuleb homme.. ja mina olen siin – kodu piinlikult puhtaks küüritud, laps pestud ja tuttu pandud (nagu kiuste jäi täna varem magama ka!)- ja ma ei oska mitte midagi peale hakata:D St oskaks küll, mul on kapi peal õige mitu raamatut, mis on poolikult loetud, Armini albumid ootavad tegemist, kuid ikka on olek kuidagi selline õnnetuvõitu.

“Kui tuled näiteks pärastlõunal kell neli, siis hakkan end juba kolmest saati õnnelikuna tundma. Iga minutiga tunnen ma end õnnelikumana. Kella nelja ajal muutun ma juba rahutuks ja murelikuks – nii ma avastangi, mis õnn väärt on”

– Väike Prints

Täpselt nii ongi.

Eile oli R viimane koolipäev ja tema tunnistus oli seitsmenda klassi poisi kohta igati eeskujulik. Otsustasime seda tähistada ja nautida ilusat õhtut maal grilli tehes. Samal ajal kui Armin enda vankris magas ja R puid söeks põletas, oli mul aega üle vaadata kogu enda taimemajandus. Kurta ei saa! Peenramaal kasvavad lisaks maitsetaimedele, porganditele, (lill)kapsastele ja maasikatele sel aastal ka punapeedid. Pool elu ma punapeeti ei söönud, vaatamata sellele, et ema kogu aeg rääkis kui kasulik see ikka on! Nüüd see mulle igastahes täitsa maitseb teatud toitude kõrval ja panin ise ka maha. Näis, mis neist välja tuleb. Paar aastat tagasi ehitas Ardi mulle kasvuhoone ning tundub, et tegi teine seda suure armastuse ja hoolega, peab siiani kenasti vastu ja sel aastal on lootust jaanipäevaks oma tomateid saada. Igal aastal jään ma nende ette kasvatamisega kuidagi hilja peale ja saan tomateid alles siis kui teised juba neid sisse teevad 😀 Sel aastal olin kavalam ja panin ka kõik juba varakult mulda. Tundub, et tulemused on vilja kandnud:
Maal 007
Maal 016

Maal 014

Maal 010

Arminil on vahepeal tekkinud juurde veel üks uus hobi – ujumine. Oleme temaga nüüd kaks korda ujumas käinud ja tunneb teine ennast nagu kala vees. Alguses pisut kartsin, et kuidas ta enne ja peale ujumist duši all pesemisega lepib, sest kodus oleme teda ainult vannitanud, kuid hirm oli asjatu. Kõike, mis on veega seotud, naudib noorhärra täiega! Ja veel – kuigi ta on muidu ka üsna kuldne magaja, siis nendel ujumise päevadel magab kohe topelt!

Arminist veel nii palju, et viimasel ajal on inimesed hakanud märkama tema põski, no et tal on sellised suured põsed nagu väikesel hamstril. Mul pole halli aimugi, kas seda mõeldakse pigem komplimendi või solvanguna, aga minul endal on selle üle igastahes tohutu suur rõõm! Ma nimelt armastan pisut punnis põski 🙂 Oma elus olen ma kohanud täpselt kahte inimest, kellel on sellised üliarmsad põsekesed. Üks neist inimestest on Ardi ja ma võin ainult loota, et Armin endale samasugused nunnukesed pärib!

Põsekesed:
Nüüdsed 054

Advertisements

4 thoughts on “Häda ja viletsus

  1. Armin on nii Issi moodi siin pildil, no kohe niiiiiii väga Issi moodi 🙂 Uskumatu, ei näe natukene aega ja juba on ta Sul nii suur 🙂 Aeg läheb nii ruttu, homme juba uus minisünnipäev Teil, naabri Heti saab juba 18. juuli aastaseks ja esimesed sammud ise tehtud, alles Te kõik olite parajalt ümmargused kõhubeebidega, alles! Nagu ainult kuu aega oleks möödas aga reaalsus on teine.

    • Ja Romet on juba ka täismees, alati nii võõras näha, ikka vaimusilmas see väike poiss siis kui Teil lähedal elasin 🙂 Mõelda vaid, juba 7 klass… Nojah, C läheb ka juba 4ndasse klassi… Kus see aeg kaob?

    • Jaaa, mulle endale ka tundub, etaeg läheb nii kiiresti. Aasta aega tagasi alles sain triibud ja nüüd juba nii suur laps kodus. Iga päevaga ikka suurem ja asjalikum ja kogu aeg ohime, et kuidas ta küll nii kiiresti kasvab. Armin on jah väga isa laps, kõik ütlevad, et nii tema moodi ja 1päev jalutasin ja tuli mingi minule võõras vanainmene ja ütles kohe last vaadates, et see on ju Normet 😀

      • Jah, ja alles me vaatasime kuidas tal on nii Martti pilk 😀 Nüüd ei haisugi enam sellest 😀 Väga vinge ikka.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s