Tunnen oma kodumaad: Beresje

Nädala alguses tuli Ardi koju uudisega: nende ettevõttel toimuvad suvepäevad ja oodatud on ka naised, lapsed. Esiti ajas see mõte mind muigama, sest Ardi töötab hästi tillukeses firmas, kus kõik töötajad on omavahel suured sõbrad (muist veel vennadki) ning lävivad ka töövälisel ajal hästi tihedalt. Samas tundsin rõõmu, sest mis siis kui väike või iseenesestmõistetav asi, tore on kui ettevõtja sedasi firma sisekliimasse panustab ja kellel saakski midagi olla ühe vaba, koos perega veedetud, toreda päeva vastu.

Minu töökohas oli kombeks kord kvartalis teha istumine kellegi juures kodus. Nendel pidudel ei arutletud keeruliste juhtumite üle ega mõeldud üleüldse tööst, etendasime hoopis “Jussikese 7 sõpra”, õpetasime välismaa vabatahtlikele Aliast mängides eesti keelt, tegime sauna ja täiesti kindel on see, järgmisel päeval tööle minnes oli kõikidel töömotivatsioon pügala võrra kõrgem:)

Eile hommikul siis aga sõitsime Beresjesse, kus suvepäev(ad) aset pidid leidma. Selline hästi tilluke ja imeilus koht asub Peipsi järve ääres ja pea kõikide seal külas elavate inimeste emakeel on vene keel. Mulle hirmsasti meeldib see kant. Meeldivad sibulad ja kala ja hoolimata sellest, et ma olen ju täiesti sisemaa inimene, meeldib mulle vesi. Veekogude ääres on teine lõhn, veekogude ääres on kergem hingata. Lisaks sellele mul on totaalne kiiks mahajäetud majade, kohtade suhtes. Ja Peipsi ääres on neid hüljatud, poollagunenud maju ääretult palju. Sellest, et kunagi on seal olnud vilgas elu, annavad aimu räämas õunapuude vahele paigutatud kiiged ja lagunenud liivakastid. Nüüd enam ei kostu seal laste naeru ega kilkeid. Kõik on läinud ära…

Kohale jõudes imetlesime natuke vaadet ja pererahvas pakkus meile söögiks värsket kartulit ja sibulakastmes voblat, kõrvale värskelt marineeritud kurki (sellest söögist jutustas perenaine pikemalt, aga ma poolt juttu ei kuulnud, sest olin poisiga ametis) ja joogiks äsja lüpstud lehmapiima või viina:) Kõik maitses hea! Peale pikka söömaaega toodi välja päeva meelelahutajad – skuuter, jett, mootorpaat ja kes neid kiired masinaid kartis, sai sõita ka tavalise aerupaadiga aga kui keegi veel rohkem adrenaliini tahtis, sai mootorpaadi taga kummiga sõita ja enda kätetugevust proovile panna 🙂 No ja just sedasi see päevake mööduski.. ei saa üle ega ümber, et skuutri seljas istudes, silmapiiril ainult vesi, tuli hinge ikka tohutu soov kolida kuskile vee äärde. See on ikka erakordselt vabastav tunne. Meelelahutuseks kõige väiksemale, ehk Arminile, oli üks hästi tilluke kutsikapoiss. :´)

Armin oleks nagu hommikul koos onuga riidesse pannud:
Beresje 020
Saage tuttavaks, see on Juta. Tal pidi olema ka kaaslane Juku ja nemad pidid olema nõnda ennast täis, et käivad hommikuti vastu rõdu ust koputamas ja süüa küsimas:)
Beresje 041

Beresje 040

Beresje 039

Beresje 024

Beresje 048

Beresje 045

Beresje 043

Beresje 104

P_20140808_145425

Armin koos väikese sõbrakesega:
P_20140808_133838

P_20140808_133807

Veerõõmud!
Beresje 061

Beresje 057

Beresje 051

Beresje 037

Beresje 033

JJ

Õhtul tegime veel grilli ja sauna.. aga mul sai kaamera aku tühjaks 🙂 Meie tulime ööseks koju, kuigi koju jõudsime alles päris-päris öösel. Tagasiteel olid kõik poisid vees müramisest nii väsinud ja magasid välja teenitud und!

AJ

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s