Südamed on täidetud armastusega: juba pool aastat!

Ma olen alati mõelnud, et looduse poolt on jube targasti kõik paika seatud: nii rasedus kui ka lapse areng kulgevad aegamööda, andes nii talle endale kui ka vanematele aega, et muutustega kohaneda ja harjuda. Ometi mulle tundub, et see kuues elukuu läks hästi hästi kiiresti ja selle aja sisse mahtus nii palju uut, põnevat ja lõbusat. Vaatan oma last ja mõtlen, appi kus on see beebi, kes mul JUST oli? Ei ole enam mingi beebi ja seda näitavad selgesti ka tema strateegilised numbrid:

Pikkus – 72 cm (sünd 54 cm)
Kaal – 8,5 kg (sünd 3,94 kg)

5k ja 2n vanuselt hakkas Armin roomama ning ta teeb seda iga päevaga üha vilunumalt ja kiiremini. See tähendab, et talle on nüüd terve maailm valla.. Läheb sinna, kuhu ise tahab, ei mängi enam aint nende asjadega, mis mina talle ette panen, vaid võtab seda, mida ise parasjagu tahab. Näiteks ükspäev roomas ta väga iseteadlikult Liisu liivakasti juurde ja asus seda tähtsalt inspekteerima. Kui ma ta sealt ära tõstsin, siis kostus maailma kõige õnnetum hädakisa, sest tema tahtis just seal olla. Ja ma saan tema kisast täitsa aru. Kui mina millegi nimel hirmsasti pingutan ja keegi ühe hetkega kõik mu pingutused nulliks, siis ma nutaks ka natuke. Nüüd ma muudkui peangi teda talle mitte sobivatest esemetest (juhtmed ja varem nimetatud liivakast) eemale meelitama ja talle aseaineks piisavalt huvitavaid asju pakkuma. Sellest lähtuvalt oleme elutoas kõik madalamal olevad riiulid tühjaks teinud ning asetanud sinna kuti mänguasjad, hästi tore, et need on tal kõik silma all ja saab ise otsustada ja valida, millega hetkel mängida tahab (kui tema sooviks pole parasjagu Ardi kohvitass, mõni telefon, telekapult või mida iganes:))

Armin1 024 Armin1 020 Armin1 022 Armin1 034

Armin1 052 Armin1 048 Armin 131 Armin 027 Armin 007 kristel 010

Sellel elukuul kolis Armin ka enda hällist ümber suure-poisi voodisse. See sündmus oli küll kurb meile mõlemale.. mul oli kahju, sest no see häll oli nii armas ju ja tema oli seal sees nii armas ju, minu pisike .. aga südant soojendab teadmine, et esimesel poolaastal enda elust veetis poiss väga suure osa ajast enda vanaisa hoolega ja armastusega just talle tehtud pesas. Arminile ka see muutus ei meeldinud ja ma näen ränka vaeva ja pean kasutama palju kavalust, et ta enda uues voodis magaks. Kui ta muidu on ilmutanud märke, et ta on väga leplik laps, siis see voodi küll justkui ei sobi talle. Ei taha ja kõik!

Armin enda uues voodis. Patja ta pea all päriselt ei ole, ilu pärast lihtsalt panin püüri ümber:)

Armin 097

Aga tubli vanaema kootud kampsun meeldib küll meile kõigile 🙂

Armin1 057

Lisaks selle hakkas poeg käima potil. Ilmselgelt ei käi ta seal ise, sest ta ei käi veel üldse.. aga peale söömist ja magamist ma hoian küll teda seal natuke aega. Selle muutuse kauples ta minult ise välja – iga kord kui ma võtsin mähkme ära ja arvasin, et ta võiks paar minutit paljalt olla, otsustas tema hakata pissima ja kakama:) Ja siis mulle tundus loogilisem hoida teda poti peal kui pidevalt aluslinasid küürida 🙂 Ja poti on ta küll hästi omaks võtnud – laulame muudkui piss-piss laule ja laps naerab ja saab paar korda päevas ikka asjaga hakkama ka:P

Asjad aetud ja hea olla 🙂

Armin1 028

Lisaks selle on viimasel nädalal ta söönud ka tahket sööki. Ma ise oleks küll vabalt kannatanud selle täpse kuuenda elukuu täitumiseni, aga tema ei kannatanud: tema nägemisulatuses söömine muutus võimatuks, sest ta tahtiiis kaaa! Ja lõppeks siis aurutasimegi talle mõned köögiviljad ja saime kõik rahulikult einet nautida. Siiani on ta maitsta saanud: lillkapsast, brokkolit, porgandit, kurki, suvikõrvitsat ja paprikat. Kõik näputoidu kujul. Lemmikuks on minu meelest olnud paprika – seda lutsis ikka mõnuga. Esimene kord oli ikka natuke hirmus: panime poisile köögiviljad söögitooli kandikule ja ise passisime kullidena temast 10 cm kaugusel.. no et kohe kui peaks kurku tõmbama saaks aidata. Noorhärra saab aga üllatavalt hästi hakkama, siiani (ptuiptuiptui) ei ole mingeid õudsaid ega hirmsaid kogemusi olnud. Mõne korra on brokkoli pisut liiga sügavale susanud, siis tegi öök-öök ja võttis välja tagasi 🙂 Hambaid pole tal ikka veel ühtegi, seega järab ja lutsib ta neid niisama 🙂

Hehe, minu jaoks järgneb “heatuju” seeria, aga saan aru, et need pildid võivad kellegi jaoks ka väga häirivad hoopis olla 😀
Armin1 011 Armin 117 Armini näputoit ja album 003

Söömine nähtavasti on erakordselt mõnus regevus, aga egas Armin kade pole. Pillub aga ülejäägid maha ja siis kaeb, kuidas Liisu neid nosib 🙂

Armin1 015

Söögitool on meil IKEA Antilop ja kuigi mina tellisin selle Soomemaalt, siis ma vaatan, et tegelt müüakse seda ka Eestis edasi – siin! Ja mina igastahes olen sellega hästi rahul. Lisaks sellele, et ta on odav, on teda ka hästi kerge puhastada – kui määrdub ainult kandik, saab hops-hops selle eemaldada ja ära pesta, kui määrdub terve tool, tõstan lihtsalt kogu kupatuse vannituppa ja uhan dušsiga üle. See on väga kerge ja käib lihtsalt kokku-lahti, niiet saab ka ilma suurema vaevata transportida. Samuti on laps seal sees kenasti toetatud, istub sirgelt (meie oma väga ei istu, vaid vajub pigem ette), mis on näputoitumise juures eriti oluline. Turvarihmad on ka olemas, et rüblik iseseisvalt sealt välja ei hakkaks ronima 🙂

Poole aastane Armin ei võõrista, aeg-ajalt üritab isegi kellelegi sülle roomata ja külalisi meil õnneks jagub. Last oodates kuulsin ikka, kuidas seltsielu välja sureb ja sõbrad kaugeks jäävad. Meil, taevale tänu, nii ei ole. Pigem on hoopis vastupidi – mina küll ei ole nii tihedalt varem enda sõpru ja tuttavaid näinud ja kuidas olekski saanud. Pikk tööpäev ja koju jõudes oli vaja teha ettevalmistusi järgmiseks päevaks ja õppida. Polnud aega. Nüüd ma tunnen hoopis, et ma olen nii meie lastega kui ka lasteta sõpradega palju palju lähedasem. On aega võtta ette pikki matku, seenel käia, kohvikus käia või kodus vaiba peal juttu vesta. Ja mul on selle üle hästi hea meel, et meie ümber on nii toredad inimesed ja aega ajalt võtab silmagi märjaks see, et meie laps nii hoitud on.

Armin 108 Armin 100 kristel 031

Armin1 037

Selles suhtes muidugi on sotsiaalne suhtlus muutunud, et enam ei käi mööda baare ja klubisid. Mitte, et ma seda teha ei saaks, Ardi poolest ma võiks vabalt minna ja olla kasvõi iga reede. Aga kui mul on valida, kas minna klubisse või lükata kodus enda külmad jalad Ardi sülle ja lugeda pojale muinasjuttu, siis ei ole mitte mingeid kahtlusi, kõhklusi ega igatsust. See aeg praegu, see on meie aeg.

Üks väga oluline põhjus, miks mulle meeldis erivajadustega inimestega töötada, oli see, et nad on nii siirad ja ausad. Mitte iial tööle minnes ei oodanud mind ees mossis näod. Alati oli rõõm, rõõm kui päike paistis, rõõm kui vihma sadas, rõõm kui oli tööpäev, et saab tööd teha, rõõm kui oli nädalavahetus, et saab puhata .. Ja mul on nii hea meel, et selline siiras elu on minu jaoks jätkunud. Armin ei virise, et Otepääl vallavanem pidevalt vahetub, ta ei pahanda, et suvi oli lühike või ilmad on kehvad. Selleks, et tema oleks rõõmus, piisab nii vähesest.. ja ma armastan seda! Armastan teda!

Armin1 044 Armin1 018 Armini näputoit ja album 007 Armin 077 Armin 054 Armin 046 Armin 004 kristel 058

Ja ja meie pere teine laps,väike armas Liisu, kes hoolitseb, et Armini poolt kasutamata jäänud lamamistool päris uueks ei jääks 🙂

Armin 022

Täna oli hea päev, lisaks Armini tähtsale päevale pidasime me ka minu vanaema 87a sünnipäeva. Ilus päev.
Armin1 050

Armin 120

Advertisements

3 thoughts on “Südamed on täidetud armastusega: juba pool aastat!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s