Laps ja loom

Ilmselt on kõik lugejad aru saanud, et lisaks lapsele elab meie kodus ka kass Liisu, keda me jäägitult armastame ja hoiame. Kui ma rasedaks jäin, siis tekkis meil ikka hulga kõhklusi ja kahtlusi, et kuidas see elu küll sujuma hakkab.. kuulsime jutte, kuidas kassid imikutele on viga teinud, suisa silmi peast välja kratsinud. Lisaks sellele on meile öeldud, et just siiamid on eriliselt kurjad ja õelad kassid.

Mõned aastad tagasi kui me hakkasime kassi otsima, siis oli Ardi kindel soov ja otsus, et peab olema siiam. Mina oleksin varjupaigast koju toonud ühe pika punasekarvalise Garfieldi.. Ardil aga oli lapsena siiam Kitu, kes oli tema kass. Magas ta pea juures (Ardil on migreen) ja oli talle väga truuks sõbraks. Ja mis mul siis ikka vaielda oli, kui siiam siis siiam.

Nii saigi meil koju toodud Liisu, kes on sündinud 18 märts 2013 ja meie kodus elanud nüüdseks aasta ja neli kuud. Liisu ei ole küll puhtatõuline kass, aga igal juhul ei kehti ka tema puhul see jutt, et siiamid kurjad on. Üldse ei ole. Minu meelest on ta kõige toredam loom terves maailmas ja mulle nii nii meeldib tema iseloom: ta on parasjagu lõbus ja elav, aga samas kõige-kõige armsam süle- ja kaisuloom. Telekat vaadates või raamatut lugedes kerib ta alati ennast mulle sülle kerra:)

Kui me kodust ära läheme, jääb ta alati nii kurvaks, saadab veel aknaltki ära. Koju tulles on ta alati vastas ja ootamas.. Igastahes kui lapsega koju tulime, siis esiti ikka oli hirm. Mis siis, et meile tundub, et ta on üks ütlemata intelligentne kass ja lapsele iial viga ei teeks, ei saanud ju selles 100% kindel olla.

Nüüdseks olen küll ja mul on südamest hea meel, et meie laps ja loom nii suured sõbrad on. Liisu hoiab Arminit nii väga – pidevalt hüppab tema juurde ja teeb musi, et siis enda toimetusi edasi toimetada. Ja Armin vastab samaga – juba ainuüksi Liisu nime nimetamine toob naeratuse ta suule, rääkimata siis tema nägemisest. Ta näeb igapäevaselt vaeva, et ikka kassile lähemale saada ja talle “pai” teha. Ja isegi kui poeg mänguhoos teda sabast või vurrudest tõmbab või tema käppa endale suhu üritab toppida, siis Liisu ei tee mitte midagi. Viimaks, kui tal tõsiselt villand saab, siis läheb lihtsalt minema.

Mul on nii he aja soe tunne, et meie lapsel on juba sünnist saati selline suur sõber, kellega hullata ja saladusi jagada 🙂 Täna sai kassi ka päriselt kaissu endale :´)
Armin ja Liisu 008

Armin ja Liisu 011

Armin ja Liisu 012

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s