Nostalgia

Käisime täna õhtul Ardi ja pojaga jalutamas. Õhtu oli hämar, soe ja õrnalt tibutas vihmakest. Tee peal tuli meile vastu kohalik 9nda klassi noormees, kõrval kõndimas kena neiu. Nad olid sellised ütlemata lõbusad ja armsad – preili lausa kilkas. Ja neid vaadates tuli mul nii mõnus soe tunne sisse. Küsisin Ardilt, kas ta mäletab, et täpselt kaheksa aastat tagasi kõndisime meie täpselt samamoodi – Ardi oli 9ndas klassis ja olid ilusad soojad sügisõhtud. Ja me olime natuke häbelikud – üksteist puudutada veel eriti ei julgenud, aga ütlemata õnnelikud ja ülevoolavad, mina kindlasti kilkasin samamoodi 🙂 Kui vähe on õnneks vaja.

Mõned ajad hiljem samal teel tõmbas Ardi mind lambi alla, et mulle otse silma vaadata ja öelda päris esimest korda, et ta mind armastab. Kes siis oleks osanud ette näha, et tulevikus jalutame samamoodi, aga seda jagab veel üks väike inimene – meie poeg!:´)

Igastahes ma loodan, et sellel kenal noorel paaril läheb elus hästi!

Oo ja et veel nostalgiliem oleks, siis pilt Ardist 9ndas klassis:
Armini näputoit ja album 025
Ja tema põhikooli lõpupeost:
Armini näputoit ja album 026

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s