Tänulikkuse projekt: 1/7

Üldiselt ma ei ole igasugu challengite ega tagide aktiivne kasutaja, aga praegusel hetkel levib facebookis kulutulena selline vahva asi nagu tänulikkuse projekt. Tänasel kaunil päeval esitas Kati ka mulle selle väljakutse ning eriti ebaviiskas tundus olevat siis kutsele vastamata jätta :P. Kindel on aga see, et facebookis ma seda tegema ega jagama ei hakka, olgu see hoopis põhjuseks unarusse jäetud blogi kasutada 🙂

Asja mõte on siis selles, et 7 päeva järjest tuleb üles kirjutada kolm asja, mille eest oled tänulik. Eesmärgiga siis endale ja teistele meelde tuletada kui palju on maailmas ja siinsamas meie ümber ja sees ja kõrval head ja ilusat. Orginaalis tuleks iga päev kutse esitada veel kahele inimesele, kes seda teha võiks, aga selle osa ma jätan samuti välja. Igaüks, kes tunneb, et tahab, see andku minna!

Kui mõte läheb tänulikkusele, siis mul tuleb ka esimese hooga pähe ikka pere, kodu, ilusad hinged mu ümber, hea tervis jmt, aga siiski otsustan ma ülesandele läheneda sedasi, et kirjutan üles need kolm toredat inimest, asja, tegu, hetke, mis mind just sel konkreetsel päeva rõõmsaks tegid ja tänutunnet tundma panid. Kuna minu elu keskmeks vaieldamatult on Ardi ja poeg, siis ilmselgelt nemad hakkavad siin korduma, aga nii siis olgu!

1. Kuna praegu on sess, siis viimane aeg olen väga hiliste öötundideni tegelenud kooliasjadega ning uneaega on ikka hästi napiks jäänud. Tänasel kaunil laupäevahommikul aga hiilis Ardi koos poisiga teise tuppa ja lasi mul magada nii kaua kuni süda lustis, hoolimata asjaolust, et tema ärkab ju igal hommikul tööle minekuks kuke ja koiduga:P Igastahes oli mul ärgates päris uue inimese tunne kohe ja selle eest olen absoluutselt tänulik.

2. Täna oli koolipäev ja selle eest, et mul on võimalik kooli minna ja seal olla olen ma ka hästi tänulik. Eelkõige Arminile, kes on nii armas ja nii tubli ja nii hea laps ja üldse ei mossita kui mind pool päeva läheduses ei ole. Teiseks Ardile, kes ei näe lapsega üks-ühele olemises mingit küsimust. Selge see, et Ardi ei ole ju mingi palgatud lapsehoidja vaid lapse isa ja minu meelest nii peakski olema, et isa oskab ja tahab! oma lapsega aega veeta, ka siis, kui ema läheduses ei ole. Kurb on kui meesterahval tuleb peale surma äärele viiv suitsunälg just siis kui tarvis mähet vahetada või kui isa on naise eemal olekul täiesti šoki äärel, sest ei tea mida ja kui palju lapsele süüa anda, kuna ja kuidas tuttu panna jnejne. Mul on siiralt hea meel, et ma ei pea kodust eemale olles muretsema (kuigi nats ikka muretsen, või pigem tunnen huvi ja kadedust selle üle, mida toredat nemad siin kodus olles korda saadavad:P) et kas laps on hoitud-kaitstud.

3. Kuigi mulle üldjoontes meeldib väga süüa teha ja tegelikult on mul ka lihtsalt endal hästi hea tunne kui Ardi töölt koju jõudes on teda korralik soe toit ootamas, siis täna koolist koju jõudes viis Ardi meid hoopis õue sööma, et keegi ei peaks pliidi ääres passima ja saaks selle asemel hoopis mõnusalt perega aega veeta. Nii väike asi, aga väikestest asjadest saavadki alguse kõik suured asjad ja suured tunded! 🙂

Advertisements

3 thoughts on “Tänulikkuse projekt: 1/7

  1. Hehei, kas selle tänulikkuse projekti raames peab lihtsalt iga päev 30 päeva järjest 3 asja eest aitäh ütlema või kuidas 😛 Päris mõnus ju 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s