Peale lapse saamist on hästi loomulik, et kui keegi meie sõpradest-tuttavatest titeuudiseid kuulutab, siis elame nii rasedusele kui ka lapse sünnile ja kasvamisele südamest kaasa. No nii hea meel on ju, ja natuke kadedaks teeb ka 🙂 Isegi Ardil, kes muidu emotsioonidega üsna kitsi on, läheb silm väikeseid beebisid nähes hoopis teistmoodi särama. Meie väga armsad ja kallid sõbrad said mõni nädal tagasi poja, ja kui mina ikka katsusin ennast kuidagigi vaos hoida, et noortele vanematele aega anda uue olukorraga harjuda, siis Ardi ei suutnud seda küll üldse: ta pommitas mind päev otsa küsimustega, kas ma ikka olen nendega rääkinud ja kuidas ikka noor ema ennast tunneb ja kuidas isa ennast tunneb (muuseas, Ardit huvitab a-la-ti, kuidas isadel läheb ja paljudele tuleb see suure ja toreda üllatusena, sest üldjoontes läheb sujuvalt kogu tähelepanu noorele ilmakodanikule ja emale, kes selle raske töö ära on teinud) ja kuna külla saab minna. Vot selline titearmastaja on see minu mees.
Lisaks sellele tundub mulle, et tal on kohe mingit sorti side nende lastega, juba alates ajast mil nad ema kõhus aega veedavad .. Seoses sellega, et meie sõbrakesed ja tuttavakesed järjest lapsi saavad, kujunes meil Ardiga välja omavahel tore mäng, kus pakume lapse sugu ja sünnikuupäeva. Alguses pakkusime raha peale, aga kuidagi tobe oli ju omavahel raha vahetada, ja nüüd peab hoopis kaotaja võitja välja õhtusöögile viima. Minul aga selles asjas mitte üks gramm ei vea, sest ma ei ole veel MITTE KORDAGI võitnud. Ainult Ardi!! Praegusel hetkel on mul ainult üks võidulootus veel jäänud.. niiet armsad sõbrad ja tuttavad, kui te juhtumisi lapseootel olete, siis andke teada, et mul tekiks uued võiduvõimalused :))
teetassike.wordpress.com 