Õnnetus ei hüüa tulles |

Töökaaslane kirjutas mulle esmaspäeval, et ärgu ma järgmisel päeval tööle minnes ehmatagu – Külakeskuses oli uputus! Külakeskus on maja, kus töötavad kontorirotid, kus toimuvad laulu-tantsu-kunstiringid,kohvik ja osaliselt ka rehabilitatsiooni teenused. See mõte tegi mulle alguses natuke nalja, sest ma kujutasin ette kuidas nad seal mopikestega ringi jooksevad.. selgus aga, et asi naljast kaugel.

Teise korruse köögis oli kraan katki läinud. Nädalavahetusel, muidugi. Kui kedagi Külaskeskuses ei ole, muidugi. Nõnda oligi vesi terve nädalavahetuse jooksnud ja väga suurt kahju teinud..Ja tegemist ei ole majaga, mis oleks olnud vana või vajaks remonti, ei. Täitsa uus ja terve, hoole ja armastusega ehitatud maja.. ja nüüd selline kole lugu.

Kindlustus fikseeris olukorra ja täna juba alustati parandustöödega, mis ilmselt vältavad õige pikalt. Hästi selline paha olukord – mitmed töötajad, sh mina, ütlesid, et nii kurb on nagu oleks oma kodus õnnetus juhtunud..

Aga nagu ikka ja alati on igal kurval, nõmedal ja tobedal lool omad plussid. Inimesed. Kuna ehitajad tahtsid kõikidele seinadele ligipääsu, pidime meie kõik-kõik asjad kokku pakkima ja saali kolima. Siis on tore, et vahet pole, kas oled raamatupidaja, eripedagoog, personalitöötaja või juhataja isiklikult – Sa teed seda, mida parasjagu on tarvis. Võtad harja ja pühid. Otsid Küla pealt kaste ja pakid, pakid ja pakid veel .. Tassid ja vead, nii kaua kuni on selline tunne, et käed kukuvad otsast ära.

Ma olen alati olnud seda usku, et raskused liidavad inimesed ühte. See seob. Ühised kogemused ja läbielamised liidavad. Ja täna oli ka nii.. me olime ja tegime külg-külje kõrval. See oli nii nagu seal Milka šokolaadi reklaamis, et muidu igaüks teeb oma asja, sest kogu aeg on kiire, aega on vähe, ja siis tuleb elu ja teeh mauhti! Ja siis on meil kõigil 1 eesmärk – päästa nii palju kui päästa annab, et meil kõigil oleks hea. Ja siis keegi teeb kõigile kohvi. Keegi harutab kommipaki lahti, sest muidu saab jaks otsa. Ja hea ja tore on olla, vaatamata sellele, et olukord tegelikult on kurb. kurb.

Päeva lõpuks muidugi olime hirmus uhked ja rahul endaga, sest meil on nüüd saalis avatud kontor .. hehe 🙂