Meeleolu

Vaatamata rõvedale porisele ja külmale ilmale on meie peres hetkel ikka täielik jõulumeeleolu. Täielik. Suuresti sel põhjusel, et pojakese lemmikraamat on minu esimese klassi aabits ja tema lemmikpilt sealt on pilt jõuludest: jõuluvana ja kingikott, lapsed ümber tema rõõmsalt sahmerdamas ja kaunistatud kuusk.. Seda pilti oleme juba pikka aega päevas vähemalt 10x vaadanud ja sellest nii palju rääkinud – A teab täpselt, kes on päkapikud, et tuuakse kuusk ja lund peaks sadama .. ja tema enda jõululuuletus jõuluvanale on napilt peas, millest viimast rida “laste sõber jõulumeeeeees” esitades ilmutab ta ikka enneolematut rokkari talenti! Sellised esinemised toimuvad meil siin kodus..

Seega kui kogu aeg lapsega ketrame seda jõulude teemat siis on ikka hästi raske kuidagi külma kõhuga olla, ikka tuleb endal ka selline soe ja tore tunne sisse. Illustratsiooniks pilt möödunud aasta toredast päkapikupoisist (9k)

Nõndaks me ootasime juba pikkisilmi, et see esimene advent tuleks.. ja eile, enne esimest adventi, tundus olevat õige hetk kõik jõulutulukesed ja jõulusokid ja muu meeleolu loov välja kraamida ja kodu ehtima asuda. Seda me hästi entusiastlikult tegime ja nii hea ja ilus on olla küll.

Ja et kõik oleks ikka täitsa nagu päris, siis tegime täna pojaga piparkooke – ei saa mööda minna faktist, kui tubli ja asjalik ta on. Ma ei kujuta ette kui puhas tegevus see piparkookide tegemine üldse olla saab, aga segadust ei olnud mitte gramm rohkem ka, kui ma oleks üksi teinud. Rõõmu ja nalja selle eest oli tohutult. Üle tubli tunni oli A ikka täiesti ametis, nii rullimise, vormimise kui ka kaunistamisega.. muidugi, vahepeal läks natuke tainast ja natuke glasuuri suhu ka, aga mis rõõm see siis ilma selleta oleks.. Meeleoluks kena pilt lapse isast 2 aastat tagasi, mil mina rase olin:

Ja nüüd – 2 aastat hiljem saab juba toredasti teha piparkooke 1a ja 8k pojaga:

Ardi läks täiega meie meeleoluga kaasa ja serveeris meile õhtusöögiks hapukapsast, kartulit, sülti, verivorsti.. pohlamoosiga ikka. Mulle maitses väga, lapsele maitses kõigest kõige rohkem: sinep!

Nüüd lähen panen pojale soki sisse natuke päkapikukraami, et teda homme taas tore üllatus ees ootaks ja ütlen talle aitäh, et meie peres vaatamata külmale ja kõledale ilmale nii hea ja soe tunne on.