Ootus

Aeg lendab linnutiivul. Meie päevade põhiliseks sisuks on: ootamine!

Täna sai täpselt 41 nädalat, aga pojake ikka naudib kõhubeebi elu. Käisime korralisel ülevaatusel ja arst arvas, et muretsemiseks pole põhjust ja ükski laps enda sünnipäevale hiljaks ei jää. Mina veel kuidagi sunnin ennast rahulikuks ja mõtlen, et head asjad lasevadki ennast kaua oodata, Ardi seevastu hakkab mõistust kaotama ja näiteks täna läks metsa puid langetama, et mõtteid eemale saada ja energiat kulutada. 🙂 Muidugi tõsi on see, et kui üldjoontes minu rasedus oli väga kerge ja väheste vaevustega, siis nüüd on mul tekkinud mingid kõrvetisealged näiteks. Peale selle on kohutavalt tüütu öösel 10 korda wc-s käia ja liikumine oleks ka nagu pisut raskeks muutunud 😛

Elu keerlebki enamasti aint selle ümber. Nt poes käies mõtleme alati, et okouu, kiiresti riknevaid asju koju ei osta, sest äkki meid mõned päevad pole ja siis läheb kõik hukka. Koristame ka: kogu aeg!! Et äkki lähme ära ja siis on ikka hea uue kodanikuga koju tulla, kui kõik nurgad ja vooditagused on puhtad 😛

Selleks, et kodus mitte hulluks minna oleme palju külas käinud. Nt käisime minu töökaaslaste juures, kus oli nii-nii tore, hea ja lõbus olla. Pärast jahvatasin Ardile mitu tundi kuii hea meel mul on, et elu mind kokku viis nii tarkade, toredate ja heade! inimestega, keda mul on nüüdseks nii suur rõõm enda sõpradeks nimetada.

Lisaks sellele ostsid meie sõbrad endale metsa maja, mida kaemas käisime ja oh kuidas ma pidin sada korda üles alla hüppama suurest rõõmust ja erutusest! Kui tore on maal maja, kus on kasutatud naturaalset materjali, kus on niii ilus ja hubane ja kus on oma õu koos oma lillepeenrate ja kasvuhoonega. Tööd muidugi on, maal alati on tööd, aga mõlemad Ardiga olime nii leilis, et jääks või kohe sinna talgudele, hakkaks rämpsu põletama ja muru siledaks riisuma…..Puhas rõõm ja kinnitus meile, et me oleme ikka puhtalt maa-inimesed. Omaette oli isegi nii hea meel, et meie plaan korterit osta vett läks vedama 🙂

Nii, nüüd ootame edasi:)