Laupäev

Armini tuba tegema hakates oli mul kindel visioon, et 1 sein peab saama tahvlivärvi alla ja ühele seinale peab saama pilt. Tahvli sain (kriidid on puudu!!) ja pildi ka. Päris kaua arutasime, et mida siis joonistada? Ardi muidugi pakkus autosid ja igasugu multikategelasi, mina tahtsin loomi ja midagi “nunnut”. Seda teemat googeldades leidsin, et inimesed pakuvad ka päris teenust, et tulevad ja teevad latetuppa kaunist kunsti. Näidistööd olid absoluutselt imeilusad, aga minu jaoks saab tehtusse hinge sisse panna ainult oma käega. Peale selle ma tegelt tahtsin ka midagi võimalikult lihtsat ja lastepärast. Üle seda saab ju alati värvida 🙂

Kuna minu enda joonistamisoskus on tugevalt miinuses, siis kutsusin ema appi, kes tegi piirjooned ette ja mina ja R siis muudkui värvisime. Nüüd näen ise juba õige mitut viga, aga üldjoontes jäin täitsa rahule.. Seina peategeleaseks sai Jussike (“Jussike ja 7 sõpra”) ning talle seltsiks tulid koerake, kassike, puuke, lilleke ja linnukesed.
Empsu tähtsat tööd alustamas

Kassikese valmimas:

Ja teine kassike tähtsalt tööd kaemas:

Tulemus:

Tahvelsein sai ka endale Ardi käe läbi kauni raami:

Teatrielamus

Nädal tagasi käisime Ardiga Pärnus teatris. Vaatasime sellist vahvat etendust nagu:” Titanic. Ilusad inimesed mängivad suuri tundeid.” Tegemist on toreda ja humoorika tükiga, mille keskmes on kaks koristajadaami – Elli (keda kehastab võrratu! Merilin Kirbits) ning Alberta (Kadri Adamson) ning nad mõlemad on hästi suured Titanicu fännid. Oscarite jagamisel aga selgub, et nende lemmik ei saagi pärjatud ning see teeb nende meele kurvaks. Ootamatult hakkavad nad ise kehastuma erinevateks filmitegelateks ja peab ütlema, et nad parodeerivad neid ikka vägevalt 🙂 Lisaks teada-tuntud armastusstseenile, maalimisele ja laeva ninal seismisele parodeerivad nad ka väga palju muud, seega oleks soovituslik enne näidendi vaatamist film üle kaeda, siis saab naljadele paremini pihta 🙂 Minu meelest oli igastahes päris geniaalselt karakteritest üles leitud see just neile iseloomulik joon ja see oli näidendis hästi välja toodud.

Vaatamata kogu lõbususele ja naljale kumas aga kohati vähem ja kohati rohkem läbi ka selline kurblik alatoot.. no et kui väga lihtsad inimesed igatsevad suuri tundeid, seda kõikehõlmavat armastust ..

Ja kui juba soovitamiseks läks, siis taaskord on aeg jõudnud sinna maale, et käes on Maarja Küla “Kuula, palun!” kontserdite aeg. Tartu kontsertidega on nüüd küll selline lugu, et see on juba puhta välja müüdud, Tallinnasse aga peaks veel pileteid saada olema. Kontsert toimub 10 nov kell 19.00 Vene Kultuurikeskuses. Sel aastal lauldakse lugusid legendaarse Jaak Joala repertuaarist ning üles astuvad Ott Lepland ja hulgi Eesti laulvaid näitlejaid. Seega, kellele nt Ott ei meeldi, siis see pole mitte minemiseks üldse mingi põhjus. Eelmisel aastal nt ma täitsa armusin sellistesse toredatesse näitlejatesse nagu Marius Pärn,Katrin Pärn, Piret Krumm jpt ja mul on NIII suur rõõm näha, et nad ka sel aastal esinevad. Kes kardab, et on selline igav ja halav kontsert, siis see seda absoluutselt ei ole. Tegu on väga meeleoluka ja toreda üritusega, mille tulu otse loomulikult läheb heategevuseks. Ja loomulikult astuvad üles ka Maarja Küla enda noored:´)!

Armin, 7 kuud

Väike inimene sai täna seitsme kuuseks. Kõige tähtsam “uus asi” on see, et seitsme kuusel lapsel on 1 ja pool hammast 🙂 Üks on siis päriselt olemas aga näha on, et teine tuleb kohe ka. Kuna gaasivalud läksid meist kauge kaarega mööda, siis olin kindel, et selle eest saame hamba-tuleku-valu täiega tunda.. Nii aga üldse ei läinud. Üks päev oli vähe rohkem sülelaps, aga nii kui hammas välja sai, oli jälle kõik okei.

Tahket toitu on Armin nüüdseks söönud juba pisut üle kuu ja ikka näputoidu kujul. Meile see variant sobib ja meeldib, sest lihtsalt nii pull on temaga koos süüa 🙂 Aeg-ajalt küll on ärevus max level, nt siis kui ta, endal suu toitu täis, hirmsasti kõkutama kukub.. siis ikka kardan, et ajab midagi kurku endale, aga (ptuiptuiptui) siiani on küll kenasti hakkama saanud ja mingeid hirmutavaid intsidente olnud ei ole. Söönud on ta põhimõtteliselt kõiki köögivilju ja liha. Kaalu võtab kenasti juurde, seega selle suure mängimise kõrvalt midagi ikka jõuab kõhtu ka. Sellega oligi nii, et alguses sai koristamine ikka üheks peamiseks päevi sisustavaks tegevuseks. Noh, et hommikusöök ja siis see koristamine ja riiete vahetamine ja pesu ja siis juba lõuna ja sama muster kordus õhtuni välja. Nüüd on ta ikka kõvasti arenenud ja põrandale satub aina vähem ja vähem. Vahest muidugi muretseb Liisu kõhutäie pärast ja saadab mõned tükid toitu tema poole teele.. Nalja selle söömisega saab kõvasti. Nt 1 hommik sõi ta vaarikaid ja midagi veel.. ma vahetasin tema riided ära, panin talle täiesti lumivalged püksid ja pluusi ja jäin ise midagi vannituppa kohmima. Selle ajaga oli tema jõudnud söögitooli alla roomata ja hakkas seal neid ülejääke siis kontrollima.. kui mina jaole sain olid tema valged riided vaarikatest üleni roosa triibulised 🙂 Riiete vahetus ja pesu algas otsast peale .. 🙂
Armin punapeediga maiustamas

Füülise poolega on sedasi, et roomamine muutub ikka kiiremaks ja kiiremaks. Koha peal olles tõmbab ennast kohe käpuli, aga sedasi veel päriselt edasi ei liigu. Jalad nagu tahaks, aga käed ei tee koostööd. Istumisega on nii, et kui ta panna istuma (nt söögitool) siis ta istub väga ilusti sirge seljaga ja kuskile ära ei vaju, aga iseseisvalt istesse ta veel ei lähe. Homme lähemegi taastusarsti vastuvõtule, et näha, kuidas selle lihastoonusega nüüd on. Mulle endale tundub küll, et hästi on 😛 No näiteks alguses roomates kasutas ta põhimõtteliselt ainult vasakut jalga ja paremat väga ei tahtnud painutada, nüüd suure trenni peale paneb ikka ilusti vaheldumis.
Poeg treenimas

Mis siis veel.. Sel kuul on Armin olnud lausa kaks korda ka hoius. See on meie jaoks päris suur asi, sest siiani on ta ainult ühe korra olnud minu empsu juures. Kuigi meie mõlema vanemad elavad meile lähedal ja hoiaks last suurima heameelega, siis ei ole olnud meil otsest vajadust teda kuskile jätta ja niisama nalja viluks ma ei taha anda:P Kui ma koolis olin, oli ta minu emaga ja siis käisime 1kord Ardiga Pärnus teatris, ja siis ta oli Ardi emaga. Mõlemad vanaemad võtsid oma kohustusi väga tõsiselt – päev enne lapse tulekut küüriti kodud piinlikult puhtaks ning eemaldati kõikvõimalikud esemed, millega laps võiks endale haiget teha. Minul, emana, oli ikka kurb ära minna enda lapse juurest, hoolimata sellest, et ma tean, et vanaemade juures on ta nii nii hoitud. Ma tean, et ta ei vedele seal niisama, vaid ta saab jäägitu tähelepanu osaliseks – temaga mängitakse, lauldakse, võimeldakse, roomatakse mööda põrandat ja käiakse saunas. Jaa, see kuu Armin käis mitu korda saunas, essa kord koos meiega. Istus issi süles kõige madalamal astmel ning võttis paar väikest leiligi. Protesti ei esinenud ja pärast magas terve öö nagu inglike kunagi. Aga tagasi tulles vanaemade juurde, siis lapsele järgi minnes ütlesid mõlemad täpselt sama asja – sellist last on lausa rõõm hoida. 🙂

Ja veel.. Ardi ema on väga väga tubli käsitöö tegija ja tänu temale kaunistavad meie voodeid ilusad lapitekid ja iial me ei pea muretsema, et kust talveks villaseid sokke saab. Meil on sokke, kindaid ja käpikuid lademetes, ja mitte tavalisi, vaid ilusate mustritega värvilisi 🙂 Ja nüüd saab Armin ka endale tihti igasuguseid uusi ja ilusaid asju. Lisaks õmmeldud ja kootud tekkidele tegi Ardi ema talle kampsuni. Ja nüüd kudus veel sokid, püksid ja vesti. No nii armsad ja niiii soojad!:´)

Liisu on ka ikka igapäevaselt teemaks. Kaks suurt sõpra:

Väikeseid sõpru on meil külas käinud õige mitmeid, aga ühe saime pildile ka:

Kallis onu on ka pisikest sõpra vaatamas käinud:

Ise oleme ka külas käinud, aga ühe korra saime pildile ka. Taks-poisiga oli armastus esimesest silmapilgust. Tädiga on armastus juba ammu:

Üks päev käisime matkamas ja tegime essa selfie:

Kokkuvõtteks võib vist öelda, et poeg on hästi hästi tšill tegelane, nii tšill, et kui ta õhtul tuttu läheb ja ma olen saanud rahulikult kõik blogid üle vaadata, siis ma juba hakkan ootama järgmist päeva, et temaga mängida saaks. Armin on uudishimulik ja lõbus. Aeg ajalt tahab sülle, kuid enamus aega tahab ise ringi tormata ja maailma avastada. Kuigi mänguasju on tal umbes sada, millest ma juba enam kui pooled olen ära pakkinud, pakuvad talle ikka oluliselt rohkem huvi kõik tarbeesemed:)

Süda!

Tahtsin veel lõpetuseks näidata ühte hea-tuju videot, kus Ardi räägib Arminile oma loodud muinasjuttu, milles lõvipojad gasellidega kulli mängivad.. aga ma ei saaa või ei oskaa seda siia panna!