Armin 1 kuu. vol 2

Nüüdseks on Armin juba tervelt 1 kuu ja 6 päeva vana, aga mitte pole old aega, et kõik mõtted ja tähelepanekud kirja panna. Aeg kulub ära nt bakatöö kirjutamiseks, mis mul ikka veel väga aeglaselt edeneb. Tavaliselt on sedasi, et kui laps jääb magama ja ma tean, et mul on 2-3 tundi vaba aega, mille jooksul ma saaks nii mõndagi tehtud, mõtlen hoopis, et tõmban kähku põrandad tolmuimejaga üle ja siis kohe hakkan tegema.. kui põrandad on üle tõmmatud, mõtlen, et kähku viskan köögi vaibad välja ja tõmban köögipõranda ka mopiga üle, ja siis vaatan, et oioi, aint pool tundi on aega, et nüüd enam pole mõtet midagi teha. ja nii need päevad kuluvad. Samas, kui juba laine peale saan ja tegema hakkan, siis iseenesest täiesti naudin seda tegemist, sest see teema, millel kirjutan, on minu jaoks oluline ja tähtis ja mul endal on niii huvitav neid intervjuusid analüüsida ja teada saada, kuidas erivajadusega inimesed ise näevad enda võimalusi avatud tööturul – mis on raskused, milles enim abi vajatakse jne.

Aga Arminist siis.. kuigi ametlik arstilkäik, kus teda mõõdetakse-kaalutakse, on alles tuleval neljapäeval, kaalusime-mõõtsime meie ise teda kodus oma vahenditega, et ikka täpselt kuu aja info teada saada 🙂

– Sündides kaalus ta 3, 930kg. Haiglast lahkumise ajaks oli tema kaalukaotus 6,7%, ehk tol hetkel kaalus ta 3,6 kg. Nüüdseks on kilo jagu kosunud ja kaalub 4,6 kg.
– Pikkust sündides oli 54 cm ning kuu aega hiljem on seda juba 59 cm 🙂 Niiet tegemist on pika ja üsna saleda noormehega. Ardile on ta juba sündides silmad ette teinud: tema oli sündides 50 cm pikk ning 1 kuuselt alles 54 cm:)
– Silmavärv oli pojal sündides tumehall (vist on nii kõigil lastel?), kuid nüüdseks on sinna sisse hakanud tekkima pruune tähnikesi. Mul oleks väga hea meel, kui ta päriks Ardi tume-tumepruunid silmad.

Kui lapseke sündides oli nagu väike pamp, kes eriti midagi ei teinud, siis nüüdseks on ta omandanud mitmeid uusi oskuseid, millest peamiseks on:

– Asjade jälgimine. Umbes 3.ndast elunädalast alates jälgib Armin hoolega tema ümber toimuvat. Alguses köitsid tema tähelepanu vaid väga värvilised mänguasjad, kuid nüüdseks jälgib juba kõike. Ta vaatab kenasti silma ning kui tema pea on keeratud vasakule poole, kuid tema paremale poole panna mängima muusika, siis ta kohe keerab ja vaatab selle suunas.
– “Jutustamine”. Alguses panime tähele, et minu ja ARdiga ta ei “rääkinud”, kuid kui panna ta maha peegli ette, siis hakkas ta vadistama “õõÕÕÕÕÄäääÜÜ”. Nüüdseks ütleb ta ka minu ja Ardiga suheldes aeg-ajalt “sõna sekka”, aga mitte iial nii ilmekalt kui peegli ees 🙂 Väga kahju, et Armin pole siiani kohtunud ühegi omavanuse lapsega – nii huvitav oleks näha, kas ja kuidas see sotsialiseerumisprotsess välja näeb.
– Siputamine. Peale sündi pojake suurema aja ikka lebas niisama, kuid nüüdseks siputab ja küünitab ta väga edukalt. Samuti olid käed alguses väga rusikas, kuid nüüd on sõrmed harali ning aeg ajalt püüab ta isegi haarata, nt minu juustest, kaelaketist jne, aga koordinatsioon veab veel alt 😛
– Kõhuli olek. Kõhuli hakkasime me panema teda peale seda kui nabakönt ära kukkus (9 elupäev) ning seeläbi saab ta treenida enda kaelalihaseid ja pea hoidmist, mis ka juba aeg-ajalt väga edukalt välja tulevad.
– Naeratamine. Kuigi ta siiski paistab pigem olevat selline tõsine laps, siis aeg-ajalt, kui talle äääääretult rumalat nägu teha, siis ta ikka naeratab ka 🙂
– Pojake teeb kõva häält ainult siis, kui kõht on tühi ja KOHE ei süüa ei anta (nt et ma saaks enda söögi enne lõpetada.. ei :D). Ühtegi magamata ööd meil ei ole siiani õnneks olnud:)

Ilmselgelt ma rasedana arvasin, et kui mul juba laps on, siis ma enam mitte kunagi poodi minna ja ei saa. Ja Ardi ka ei saa. Seega valmistusime lapse saamiseks nagu sõjaks ja varusime endale koju kõikvõimalikud asjad, mida me arvasime, et vaja võiks minna. Alustades gaaside vastastest kõhuõlidest- ja rohtudest kuni võimlemispallini välja. Esimesel elukuul tegelikult väja läks väga vähe:

Kõige rohkem läks nii minul kui pojal vaja Ardit. Mult ikka küsitakse, et kas ta tõesti kakamähet ka vahetab.. siis jah, jah, jah. Vahetab, vannitab, võimleb, kussutab, riietab ja hoiab! Ardi on kõige parem isa oma pojale ja kõige suurem abiline mulle (L). Lisaks talle läks vaja:

Peamiselt häll magamiseks, mähkmed ja mähkimisalus, turvahäll autoga sõitmiseks, vanker õues olemiseks ning vann pesemiseks. Alguses tahtsin kirjutada, et sellised enesestmõistetavad asjad nagu.. aga siis tuli meelde üks armas lause, mida ma ühest pisut aegunud raamatust lugesin, nimelt “kui sa elad maal, siis pole sul vankrit tingimata vaja, vaid võid lapse ka pesukausis välja magama viia.” 🙂 Me elame küll maal, aga vanker on meil ikka olemas ning selles on kõige magusam uni ning kuna minule meeldib jalutada siis on win-win. Autoga meeldib ka sõita ning vannis sulistada võiks ka lõpmatuseni. Kuigi ma muidu horoskoopide peale eriti ei mõtle, siis 1päev mul tuli meelde, et Armin oma tähtkujult on kala.. vb selle talle niiväga soojas vees sulistada meeldibki 🙂

Lisaks sellele on ennast õigustanud võimlemispall, sest igasuguse jorina vastu aitab see koheselt ning seal peal teda hüpitades jääb ta üsna kähku magama ka 🙂 Alguses tahtsime kiiktooli osta, aga kuna meil on ju ka peretütar Liisu, kes igale poole vahele ja alla enda käpakesi topib, siis leidsime võimlemispalli näol suurepärase alternatiivi. Lisaks sellele olen nüüd mõned korrad kasutanud ka rõngaslina. Õhtuti tavaliselt tuleb Romet meie juurde õppima ning mina üritan köögis süüa teha ja just siis tahab pojake ainult süles olla! Vahepeal kasutasin Rometit odava tööjõuna ning kamandasin teda köögist, et pane nüüd pojale muusikat või pane talle lutt suhu jne, aga see oli nii nõme, sest see pole tema töö. Siis paningi pojakese lina sisse ning sedasi olid mul endal käed vabad ning sain süüa teha. Lisaboonusena jääb Armin seal kohe magama kah 🙂 Miinusena aga see, et ma ei tea, kas ma olen nõrk, ei oska seda päris õigesti kanda või last sinna sisse panna, aga minul väsib õlg sellega väga kiiresti ära. Kui ma muidu mõtlesin, et jube tore on sellega suvel väljas käia, siis hetkel ma seda küll ette ei kujuta, sest umbes poole tunniga on mu õlake täitsa väsinud.

Hoolega jälgib nüüd pojake ka hällikaruselli ning päevasel ajal on vabalt ka tegelusteki peal ja ajab peegliga juttu. Õhtupoole tahab rohkem lähedust ja sülle. Täiesti kasutuna seisab meil vanniiste, samuti pole kordagi kasutanud haiglast hunnikute viisi saadud beebiõlisid, kreeme ja šampoone ning siiani oleme pesnud teda ainult puhta veega (niikaua kuni naba ära tuli, lisasime vannivette ka natuke kaamiumpermanganaati). Kordagi pole kasutust leidnud ka lamamistool ega gaasirohud (ptüi-ptüi-ptüi).

Külalisi on meil käinud kaugemalt ja lähemalt, nooremaid ja vanemaid. Hästi tore on see, et mõnda inimest ei olnud juba mitu kuud, muist pool aastatki näinud, kuid nüüd on kõik, hoolimata vanusest ja vahemaast, leidnud aja ja võimaluse külla tulla ning koos meiega rõõmustada:)
IMG_7658
Armin vana-vanaema süles:
IMG_7771

IMG_7750

IMG_7744

IMG_7733

IMG_7725

IMG_7721

IMG_7600

Armin oma esimesel elupäeval:
IMG_7529
Armin 1 kuusena haigutamas..
IMG_7781
..Ja maailma uudistamas
IMG_7782
IMG_7769

Üks nädala aega tagasi ütles Ardi oma sõbrale, et enam ei kujuta ettegi, mismoodi me varem üldse elasime, kui pojakest veel ei olnud. Enam ei oskaks, ja ei tahaks. Nende sõnadega on ilmselt kõige õigem ka see postitus lõpetada!

:´)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s