mäng on väikese inimese töö, on väga-väga-väga tõsine töö

o-BOYS-GIRLS-TOYS-900

Mulle lihtsalt niiväga meeldib see pilt. On ette tulnud mõned sellised vahvad juhtumised, kus ma olen maininud, et plaanin A-le ühel hetkel soetada mänguköögi, ja siis mulle öeldakse (nagu ma ise ei teaks) et aaa…aga teil on ju poisslaps??! Siis ma mõtlen, et kuidas need kaks asja üldse omavahel seotud on? Ja see pani mind pikemalt arutlema mängu rolli üle lapse elus.

Mäng ei ole lapse elus mitte mingisugune tilu-tilu tegevus, mida ta teeb vaid sellepärast, et ta mitte midagi muud targemat teha ei oska. Mäng on lapse arengu alus (L. Võgotski) ja mängimisvajadus on üks lapse põhivajadusi, see on lapse põhitegevus ning loomulik viis õppimiseks ja arenemiseks – läbi mängu õpib laps mõistma iseennast ja maailma. Kuid ka mänguoskus vajab õppimist – koos vanemaga mängides muutub lapse mänguoskus rikkamaks ning mida aega edasi, seda rohkem oskab ta ise läbi erinevate tegevuste enda aega sisustada.

Erinevad mängud kannavad endas erinevaid eesmärke, näiteks erinevad füüsiliste tegevustega mängud – kõikvõimalikud ronimised, turnimised, hüppamised ei ole mitte selleks, et vanematele närvidele käia, vaid selleks, et laps saaks õppida enda keha tunnetama, seda kasutama, seda mõistma. Samas erinevate rollimängude käigus areneb lapse mõtlemine, taju, suhtlemisoskus.. Rollimäng annab lapsele võimaluse astuda täiskasvanute maailma ning katsetada politseiniku, arsti, koka, lapsevanema rolle ning läbi mängu saab ta tunda erinevaid tundeid ning õppida neid analüüsima.

Ja minu meelest on täiesti jabur seda tähtsat, tähtsat tööd kuidagi soopõhiseks tembeldada. Ma mõtlen, et mina, poisslapse emana, küll ei muretsenud endale koju pealeistutavat autot selle eesmärgiga, et oh jess, see on auto. auto on poistevärk. nii peab olema. Muretsesin ikka sellepärast, et mu lapsel oleks parem võimalus enda keha rakendama õppida. Ja ma mõtlen, et mitte iial ei hakka ma enda last kasvatama selles vaimus, et nt nõudega, toiduga, minu laps ei mängi, sest ta on poiss. (mismõttes üldse? nagu mehed ei peaks köögis hakkama saama?) Või et kui ta võtab nuku sülle, siis ma kuidagi põlgaks seda, et see on mingi plikade asi ja sina – tulevane mees- küll sellega ei mängi. Või et kui mul ühel päeval on tütar, siis temal on lubatud ainult printsessi moodu teetassikese taga diivanil istuda, sest see on naise koht ja väikestel tüdrukutel pole kohane ringi rahmeldada? Ei iial!

Ja mul on ausalt öeldes absoluutselt ükskõik, kas minu poeg hakkab kunagi töötama mõnel väga mehisel alal (nt korstnaid pühkima) või balletti tantsima.. minu jaoks on oluline, et mina, tema vanemana, olen andnud talle võimaluse näha ja proovida erinevaid tegevusi, et aidata tal üles leida tema tugevused ja neid toetanud. Et temast kasvaks rõõmus ja rahuolev inimene, kes teeb seda, mida ta armastab.

Ma ei tea, ma tahaks, et ikka kõikide laste elus oleks lilled ja liblikad ja rõõm ja mängulust, et nad ei oleks juba titest saati surutud mingitesse tobedatesse raamidesse, mis võibolla nende isiksusega üldse kokku ei sobi.

 

Advertisements

6 thoughts on “mäng on väikese inimese töö, on väga-väga-väga tõsine töö

  1. Väga nõustun su postitusega! Minu 1.5a pojal on mänguköök ja vanker. Mehisemates toonides 😀 Ma küll ei põe ja lapsele väga meeldivad need ka igas mängunurgas 🙂 Vanker oli ka väga hea käimistugi. Peale istutavad autod pole siiani silma särama löönud ja on poodi jäänud. Ja suuure poiss-beebinuku ostsin ka, noku on ja muidu ka voldiline, nagu päris. Hetkel peidus aga kevadel üritan talle õpetada, kuidas kohe kohe tuleb väike vend ja kuidas beebidega käituda võiks. Tellisin kõik need mytoys.de, super hinnad seal 🙂

    Ja mul on niii hea meel, et sa jälle rohkem kirjutama hakkasid!! 🙂

    • Mul on nii hea meel, et Sa kommenteerisid! Väga lahe! Ma mõtlen ka, et kui peaks perelisa tulema, siis kindlasti ostame suure nuku, et saaks koos temaga titega toimetada! 🙂 Sulle palju jaksu ja ilusat ootusega :´)!

  2. Minu meelest läheb see poiste ja tüdrukute mänguasjade lahterdamine ka imelikuks. Sama siin, minu lapsed mängivad mõlemad nii vankritega (üks veab mõmmit, teine nukut), autodega, loomadega. Süüa teevad ka mõlemad, nii poiss kui tüdruk. Isiksused nagu lastel ikka.

    Aga need inimesed, kes pelgavad poisi puhul mängkööki, plaanivad ilmselt kasvatada poisslapsi, kellele suurena naine süüa teeb ja kodu koristab, sest need tööd on ju tõsisem soorolli konflikt kui ainult selleteemaline mäng?

    • jah. ja minu jaoks on see ka täiesti ja absoluutselt jabur. minu jaoks on väga-väga oluline, et minu poeg saaks aru, et kodus on vaja koristada, nõusid pesta jmt teha, et need asjad ei juhtu kuidagi iseenesest ja need tööd ei ole kuidagi naiste tööd. Ühisesse perre minu meelest peavad panustama kõik selle liikmed, toetades ja aidates teineteist. Samamoodi on minu meelest superäge kui isad viivad oma tütreid kalale, autoralli või mida iganes “mehist” tegema. Samamoodi austan neid inimesi, kes julgevad teha seda, mida armastavad – nt naised, kes ehitavad ja keevitavad või mehed, kes koovad, õmblevad või kokkavad:) Ja minu meelest ongi siinjuures tähtis, et vanemad võimaldaks oma lastel erinevaid asju proovida ja katsetada ja ükskõik, kes sellest lapsest saab, ta teab, mida mingi teise asja tegemine sisuliselt endast kujutab ja austab ja hindab neid inimesi, mitte ei mõtle, et ah see lapsega kodus olemine pole küll mingi õige asi jne.

      Nt mul tööjuures käib päris palju erinevaid institutsioone ja siis ikka imestatakse, et vauu teil on nii palju meestegevusjuhendajaid – ja nad on nii tublid ja asjalikud ja meie naistekari on nende üle ikka väga väga uhke:)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s