1 päev täis emotsioone.

Tänasel kaunil päeval olen ma küll läbi käinud terve enda laia emotsioonide ampluaa. Täna oli see kaunis päev, mil toimus lõputöö kaitsmine. Hommikul olin väga rahulik ja harjutasin veel enda kõnet. Jätsin enda numparid koju tuttu ja hakkasin rahulikult sõitma, Tartus vihastasin nii mis kole, sest minusuguse nõrganärvilise jaoks on puhas piin näha inimesi, kes harrastavad kaskadööri ametit ja selle asemel, et astuda 10 sammu ülekäigurajani, jalutavad niisama autode vahel ringi.

Kohale jõudes asendus rahulik meel, mida olin lootnud säilitada enda ettekande lõpuni, tohutu närvilisuse, paanika ja ärevusega. Jalad värisesid, käed värisesid, hääl värises. Õnneks olin ma esimene ja sain selle tüütu kohustuse kiirelt kaelast ära. Komisjonis oli viis liiget ning terve esimene kursus meid vaatlemas. Komisjoni liikmed küsisid õige mitmeid küsimusi, kuid neile vastamisega ma õnneks hätta ei jäänud. Peale enda ettekannet oli hea rahulik teisi vaadata ja neile pöialt hoida. Samas hakkas nii kurb. Nii kurb, sest meie toredast kursusest päris lõppu jõudsid väga vähesed. Meie kursus koosnes väga erinevatest inimestest, kuid vaatamata sellele oli see väga kokkuhoidev ja hooliv ning ma olin alati arvanud, et me lõpetame kõik koos, õlg õla kõrval. Kurb, et see nii ei läinudki.

Siis ootasime närviliselt tulemusi ning peale tulemuste teada saamist asusin kiiresti koduteele, sest igatsus oli juba nii suur 🙂 Koju jõudes täitus minu süda üleni heldimuse ja armastusega! Minu kaks meest, kes veetsid toreda isa ja poja päeva nii toas mängides kui õues jalutades. Minu kaks meest.

Nüüd ma olen kohutavalt väsinud, aga samas rõõmus, et see kõik on möödas. Esiteks olen ma täna sõitnud u 400 km ja tundnud nii palju erinevaid tundeid. Ei oskagi kohe seda kõike sõnadesse panna.. aga igastahes täna poen ma enda pisikese pere kaissu natuke õnnelikumana kui tavaliselt, sest enda bakalaureusetöö kaitsesin ma tulemusele A, tänu millele ma lõpetan ülikooli cum laude, keskmise hindega 4,81. 20ndal juunil viskan ma selga kleidi ning võtan uhkelt vastu enda lõputunnistuse. Siis on üks peatükk elus ametlikult lõppenud, et ruumi teha järgmistele toredatele väljakutsetele!